• OMX Baltic−0,19%293,21
  • OMX Riga−0,4%912,39
  • OMX Tallinn−0,03%1 960,62
  • OMX Vilnius−0,33%1 229,82
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,34%9 239,92
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,45
  • OMX Baltic−0,19%293,21
  • OMX Riga−0,4%912,39
  • OMX Tallinn−0,03%1 960,62
  • OMX Vilnius−0,33%1 229,82
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,34%9 239,92
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,45
  • 06.09.17, 09:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rohkem jäävad võlgu ehitus- ja kinnisvarafirmad

Aasta esimese poole seisuga on võlgu iga kaheksas väikeettevõte, teatas Creditinfo Eesti AS, kusjuures silma torkavad ehitus- ja kinnisvaraettevõtted.
Ehitus.
  • Ehitus.
  • Foto: Raul Mee
Äriühingutest, mille keskmine töötajate arv on 10–49 inimest, on maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete osakaal vastavalt 12,3 ja 5,0 protsenti, seisis pressiteates.
Pressiteate järgi hüppasid 35,6% ettevõtete omavahelised võlasummad, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Silma torkasid enim ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2kordne maksehäirete summade kasv. Samas mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.
Kasvas ka võlasumma riigi ees

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5% ja moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus- ja laondussektoris (65,5%) ning ehitussektoris (26,5%). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.
Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7% ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3%ni ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis selle aasta augusti seisuga vaid 11,1%, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12–15% piiridesse.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS krediidihinnangute, ametliku maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 79618 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Seotud lood

Analüüsid
  • 20.10.17, 14:55
SEB: kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks
Ehituslubade arvu kiire kasv viitab kinnisvaraturu jätkuvale aktiivsusele. Hoolimata optimistlikest majanduskasvuprognoosidest on mõned turgu toetanud tegurid oma mõju peagi kaotamas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Uudised
  • 17.05.17, 10:30
Keskmine maksehilinemine rekordiliselt madal
Eesti keskmine maksehilinemine on kõigi aegade madalaim – vaid 5,5 päeva, selgub Creditinfo Eesti AS uuringust „Eesti Ettevõtete Krediidipoliitika 2017“. Rekordilise tasemeni on jõutud viimase viie aastaga, kui maksetega hilinemine on vähenenud pea kaks korda.
Analüüsid
  • 15.09.17, 14:28
Majanduskeskkond soosib eksportijaid
Kuigi ekspordi kasv juulis mõnevõrra aeglustus, püsib väliskeskkond eksportööride jaoks pigem helge. Tugev nõudlus Skandinaavias on Eesti koguekspordis aina olulisemaks muutnud puidu ja sellest valmistatud tooted.
Uudised
  • 08.03.17, 08:15
Ettevõtete võlasummad nelja aasta kõrgeimal tasemel
Creditinfo Eesti AS värskest Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2016. aasta teisel poolel kasvasid hoogsalt ettevõtete võlasummad nii riigile kui ka äripartneritele vastavalt 49% ja 36%, jõudes viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele