Majanduskeskkond soosib eksportijaid

Võrreldes varasemate kuudega jäi Eesti ekspordi kasv juulis pisut tagasihoidlikumaks. Kui veel mais ja juunis suurenesid eksporditavad kaubakogused aastases võrdluses kahekohalise protsendi jagu, siis juulis piirdus kasv 6%ga, seejuures kasvas Eestis toodetud kaupade eksport 5%.

Hoolimata pisut aeglasemast kasvust püsib olukord eksportturgudel jätkuvalt soodne. Kaks tegurit, mis on tänavu Eesti ekspordile suurimat mõju avaldanud, on kütusehindade taastumine ja mobiilsideseadmete väljaveo järsk langus. Juuli oli esimene kuu, kus põlevkiviõli väljavedu eurodes mõõdetuna suure tõusu asemel hoopis langes. Selle põhjuseks oli aga pigem kõrge võrdlusbaas – mäletatavasti oli just eelmise aasta suvi periood, kui nafta hind taas stabiilsema taseme saavutas.

Mobiilsideseadmete väljaveo vähenemises ei ole seevastu muutust märgata. Seitsme kuu jooksul on nende eksport langenud 24% ehk enam kui 180 mln euro võrra. Et harus domineerib üksik ettevõte, siis on keeruline hinnata, kas tegemist on ajutise nõudluse langusega või pigem strateegilise äriotsusega. Suure osatähtsuse tõttu koguekspordis – mullu enam kui 14% – on haru mõju kaubandusele oluline, kuid seal loodud lisandväärtus pigem tagasihoidlik.

Seetõttu võiks muutust pidada teatud mõttes ka ajastu märgiks – mida kõrgemaks muutub Eesti palgatase, seda raskem on siin kasumlikult tegutseda madala lisandväärtusega tootmisettevõtetel.

Puidusektori edus majanduse jaoks oht

Valdavalt on Eesti kaupade eksport tänavu siiski suurenenud ja eriti hästi läheb välisriikides endiselt kaubaks siinse puidutööstuse toodang. Seitsme kuu jooksul on suudetud ekspordiks müüa 17% rohkem puitu ja puittooteid, kui mullu, mis eurodes väljendatuna annab enam kui 116 mln eurot lisatulu. Puidutööstus on suutnud tänavu müüki kasvatada peamiselt Taani ja Rootsi turgude arvelt, kuid eksport on märkimisväärselt suurenenud ka Saksamaale ja Hiina.

Sarnaselt on kiiresti kasvanud teise puidutööstusega tihedalt seotud kaubagrupi, valmismajade, eksport. Puit- ja puittooted koos valmismajadega moodustavad täna Eesti ekspordist juba pea viiendiku.

Kuigi ühelt poolt on tegemist Eesti ehk kõige konkurentsivõimelisema tööstusharuga, siis peegeldub puidusektori edus majanduse kui terviku jaoks ka oht – kui Skandinaavia ehitusmahu kasv järsult pidurduks, avaldaks see selget mõju ka siinsele majanduskeskkonnale. Kuigi puittooted jäävad üheks Eesti peamiseks ekspordiartikliks ilmselt aastakümneteks, siis oleks hea, kui sektorist võrsuks edukaid ettevõtteid, kes suudavad puitu väärindada ka muul moel kui vaid ehitus- ja kinnisvaravaldkonda silmas pidades.

Olukord eksportturgudel püsib soodne

Üheks oluliseks teguriks, miks Eesti majandus on suutnud tänavu niivõrd kiiret kasvu näidata, on oodatust parem majanduskasv mitmel meie kõige tähtsamal sihtturul. Ekspordi osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on ligikaudu 80%, mis tähendab, et siinsel majandusel ei saa minna oluliselt halvemini või paremini, kui läheb meie kaubanduspartneritel.

Eesti ekspordipartneritest on suurima üllatuse 2017. aastal valmistanud kindlasti Soome. Kui 2016. aasta sügisel ennustati, et Soome majandus kasvab tänavu ehk vaid protsendi võrra, siis tänaseks on SKP kasvuprognoosi korrigeeritud juba 2,5%ni, mis ületab euroala riikide keskmist. Sarnaselt Eestiga on, vähemalt varasemaga võrreldes, teinud tugeva tõusu investeeringud ja eksport, kuid ka eratarbimine on majapidamiste suurema optimismi najal jõudsalt suurenemas.

Lisaks neile kaupadele, mis jõuavad Eesti ettevõtetest Soome lõpptarbijateni, mõjutab Eesti majandust ka Soome ettevõtete edukus eksportturgudel. Paljud Soome kapitalil põhinevad ettevõtted on aegade jooksul Eestisse toonud teatud tootmis- ja äriprotsesse ning kui läheb hästi Soome peakontoril, kasvab käive ka Eestis asuvatel tütarettevõtetel. Seoses mobiilsideseadmete ekspordi järsu vähenemisega Rootsi, peaks Soomest pärast mitmeid aastaid saama tänavu taas ka Eesti peamine kaubanduspartner.

Kuigi Eesti eksport Rootsi on tänavu vähenenud 18%, on seda pea täielikult põhjustanud eelnimetatud langus mobiilsideseadmete väljaveos. Paljudes teistes kaubagruppides on Eesti ettevõtted suutnud näidata kahekohalist kasvutempot. Kui Soome puhul on üllatuseks olnud majanduskasvu oodatust kiirem elavnemine, siis Rootsi puhul majanduskasvu oodatust mõõdukam aeglustumine. Rootsi on rahvastiku juurdekasvu ja suurte kapitaliinvesteeringute najal üks Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavatest majandustest juba kolmandat aastat, mistõttu on oodatud kasvutempo peatset rahunemist. Eesti eksportööride õnneks on see raugemine olnud aeglane. Tänavu prognoositakse Rootsile sama kiiret majanduskasvu kui mullu – 3,2%. Samas suureneb Rootsi import püsihindades koguni 6,3%.

Eesti majanduskliimat mõjutab kõige laiemalt mõistagi Euroala käekäik. Õnneks on ka siin uudised positiivsed. SEB prognoosi kohaselt jõuab Euroala majanduskasv tänavu 2,1%ni ja majanduskindlusindeks on lähedal oma 2008. aasta tipule. Aina paremini läheb ka Euroopa lõunapoolsemal osal, kelle nigelat majanduskeskkonda on siiani peetud suurimaks ohuks Euroala majandusstabiilsusele. Kuigi kõik märgid näivad Eesti ekspordi jaoks olevat soodsad, muutub tõusvate tööjõukulude taustal aina olulisemaks ettevõtete võimekus tootearenduse abil oma kauba väärtust suurendada.

Eesti majanduskliimat mõjutab kõige laiemalt mõistagi Euroala käekäik. Õnneks on ka siin uudised positiivsed. SEB prognoosi kohaselt jõuab Euroala majanduskasv tänavu 2,1%ni ja majanduskindlusindeks on lähedal oma 2008. aasta tipule. Aina paremini läheb ka Euroopa lõunapoolsemal osal, kelle nigelat majanduskeskkonda on siiani peetud suurimaks ohuks Euroala majandusstabiilsusele. Kuigi kõik märgid näivad Eesti ekspordi jaoks olevat soodsad, muutub tõusvate tööjõukulude taustal aina olulisemaks ettevõtete võimekus tootearenduse abil oma kauba väärtust suurendada.