Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKPsse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.
Ekspordi ja impordi kasv aeglustusid
Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3%. Sarnaselt ekspordiga aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2%. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.
Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKPst.
Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9%ni. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7%ni.
Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1%. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2%. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0%. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.