31. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti majanduskasv on kiirenenud meie kaubanduspartnerite tugevama impordinõudluse toel. See annab meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks, mis omakorda suurendab nende loodud lisandväärtust.

Kuna Eesti töötleva tööstuse – meie peamise eksportiva tööstusharu – ettevõtted suunavad välisturgudele 70% oma käibest ja eksport kokku moodustab Eesti majandusest 80%, mõjutab välisnõudlus Eesti majanduse käekäiku kõige enam. Kuigi euroala majandus, kuhu läheb ligikaudu pool meie ekspordist, on tasapisi paranenud juba 2013. aasta algusest, hakkas sealne impordinõudlus järsemalt kasvama alles möödunud aasta keskpaigast. See andis tugevama hoo ka Eesti ekspordile ja majanduskasvule. Kaubandusmahtude kasv on viimastel kvartalitel paranenud kogu maailmas.

Kui USA ja Hiina majandus on juba pikemat aega maailma majanduskasvu tugeva panuse andnud, siis nüüd tuleb see üha rohkem Euroopast ja ka tärkavatel turgudel on loodud paremad tingimused majanduskasvu kiirenemiseks (näiteks on majanduskasv paranemas Indias, Brasiilias ja Venemaal). Hiina on suurendanud oma taristuinvesteeringuid, mis tugevdab selle riigi impordinõudlust. Isegi Jaapanis on üle pika aja majanduskasv kiirenenud.

Keskpankade lõtv rahapoliitika, madalad laenuintressid ja varaostuprogrammid on aidanud paljudes riikides kaasa investeeringute ja impordinõudluse tõusule. Olukord tööturul on paranemas ja ka kindlustunne on erinevates majandussektorites kõrgem.

Euroala majandustsükkel on veel kasvufaasis

Euroala viimase majanduslanguse põhi oli neli aastat tagasi ja selle piirkonna majandustsükkel on veel kasvufaasis. See peaks tagama tugevama välisnõudluse vähemalt veel lähiaastateks.

Välisnõudluse ja hindade kasv aitavad Eesti ettevõtete käibeid parandada, mis aitab leevendada kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. See aitab investeeringuid parandada. Samuti peaks tootlikkuse kasv kiirenema ning selle vahe palgakasvuga väheneb või isegi kaob, mis parandab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab neil rohkem eksportida.

Kuigi tugev välisnõudlus peaks lähiaastatel püsima, ootab Swedbank selle mõningast nõrgenemist.

See pidurdab veidi ka Eesti majanduskasvu. Samas peaks see praegust nn normaalsust arvestades veel üsna tugev püsima. USA majandustsükkel peaks varsti nõrgenema hakkama ja see mõjutab maailmamajandust. Keskpankade rahapoliitika järkjärguline normaliseerimine ehk intressimäärade tõstmine ja näiteks euroalal varaostuprogrammi lõpetamine võib samuti majanduskasvu pidurdada.

Sellise poliitika kiirus ja sügavus sõltub mitmetest majandusnäitajatest, eriti aga sellest, mis toimub inflatsiooniga. Praeguse seisuga võib prognoosida, et naftahinnad lähema paari aasta jooksul oluliselt ei kasva, mis aeglustab omakorda inflatsiooni kiirenemist ja keskpankade rahapoliitika normaliseerimist.

Majanduskasv ei ole riskivaba

Muidugi ei ole euroala ja maailmamajandus vaba riskidest, mis võivad praegust majanduse kasvuvõimekust oluliselt halvendada (näiteks protektsionismi ulatuslikum levik, euro prognoositust kiirem tugevnemine, riigivõlakirjade tootluste liialt kiire tõus, olukorra halvenemine Itaalia finantssektoris, Hiina kiirest laenukasvust tekkivad probleemid jm).

Teisalt ei saa välistada ka selliste tegurite suuremat mõju, mis maailmamajandust hoopis tugevdavad (näiteks tootlikkus kasvab oodatust rohkem, euroalal tehtavatel struktuurireformidel on tugevam mõju, majanduse kasvutsükkel osutub oodatust pikemaks jm).

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbank Eesti peaökonomist