Autor: Sirje Rank • 8. juuni 2017

Draghi: Eesti võidab, kui teistel läheb paremini

Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio, EKP president Mario Draghi ja Eesti Panga president Ardo Hansson.
Autor: EPA

Euroopa Keskpanga väljasõiduistung Tallinna lõppes nii, nagu turud olid oodanud, kirjutab Äripäev.

Baasintressimäärad jäid muutmata, kuid muutus signaal selle kohta, millised võivad olla keskpanga järgmised sammud. Välja jäi viide sellele, et euroala baasintressimäärad võiksid edaspidi veelgi madalamale langeda ning esimest korda 2011. aasta augustist tunnistas keskpank, et euroala majanduskasvu prognoosidega seotud riskid on tasakaalus ja mitte negatiivsed. Need laused kõlasid viimati Euroopa Keskpanga endise juhi Jean-Claude Trichet suust.

Turud võtsid kursi selle järgi, et Euroopa Keskpanga president Mario Draghi rõhutas korduvalt, et hoolimata tugevnenud majanduskasvust ei ole euroala inflatsioon veel piisavalt taastunud, et võimaldada keskpangal hakata ülilõtva rahapoliitikat koomale tõmbama.

„Deflatsioonirisk euroalal on täiesti kadunud,“ möönis Draghi, kuid viimaste kuude liikumised euroala inflatsioonis on valdavalt olnud tingitud vaid kütuse ja toiduainete hindade muutusest. Sisemist jõudu, mida toetaks palgatõus, euroala inflatsiooninäitajates veel ei ole. Seni aga kuni inflatsioon ei ole võimeline püsivalt ja iseseisvalt kerkima euroalal optimaalseks hinnatud kahe protsendi lähistele jõudnud, peab keskpanga rahapoliitiline stiimul jätkuma, kordas Draghi.

Euro odavnes Draghi kommentaaride järel USA dollari suhtes 0,5% ja kauples 1,201 dollari tasemel eurost.

Keskpank kordas ka, et 2015. aasta märtsis käivitatud varaostuprogramm jätkub vähemalt selle aasta detsembri lõpuni ja vajadusel kauem. „Euroopa Keskpank jääb turule veel pikaks ajaks,“ ütles Draghi.

Eesti võidab, kui teistel läheb paremini

Eesti poliitikute väiteid, et riigivõlakirjadeta Eesti jääb Euroopa Keskpanga varaostukavas justkui millestki ilma, toetades Eesti Panga tugiostudega teiste riikide majandust, kommenteeris Draghi nii, et see ongi Eesti võit. „Avatud majandusega riik nagu Eesti võidab sellest positiivsest efektist, mis varaostukaval on euroala majandusele.“

Sama küsimuse kommenteerimiseks sai sõna Eesti Panga president Ardo Hansson, kes osutas, et varaostukava mõjud jõuavad Eestisse muid kanaleid mööda. Finantsurud on omavahel seotud nagu ühendatud anumad. „See on tõsi, et ei tee siin kuigi palju otseseid tugioste, kuid enamus meie laenudest on seotud euriboriga ja euribori ei määrata siin riigis, vaid laiemalt euroala jaoks. Ülekandemehhanism töötab, kuid erinevate kanalite kaudu,“ ütles Hansson. Selle märgiks on ka Eestis euroala kiireim inflatsioonitempo.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077