Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Euroga on juhtunud midagi imelikku“
Euro on viimasel ajal tublisti kallinenud ja USA investorid käivad Euroopa aktsiaturgudel kalastamas. Traditsioonilised teooriad euro puhul paika ei pea ja volatiilsus on rekordmadalal.
Foto: pixabay.com
See on pilt, mille on turgudest maalinud Deutsche Banki strateeg George Saravelos, kirjutab Äripäev. Kui arvestada nende paralleelidega, siis peaksid investorid olema pärast euro tänavust 7protsendilist tõusu (dollari suhtes) olema vägagi ettevaatlikud, vahendab Bloomberg.
„Euroga on viimastel kuudel juhtunud midagi imelikku,“ kirjutas Saravelos kolmapäeval klientidele saadetud kirjas. „Peaaegu kõik traditsioonilised mõjurid, mis tavaliselt euro kurssi mõjutavad, ei tööta enam.“
Mudelid ei tööta
Artikkel jätkub pärast reklaami
Deutsche Banki valuutakorrelatsiooni mudel, kus on arvestatud faktoritega nagu intressimäärade erinevused, aktsiaturgude suhteline tootlus ja Lõuna-Euroopa valitsuste võlakirjade hinnavahe, on näitamas midagi erakordset.
Euro ja dollari kolme kuu korrelatsioon ning teised sellised faktorid olid nii madalal tasemel viimati 2014. aasta alguses ja 2007. aastal. See viitab asjaolule, et riske maandamata (unhedged) on Euroopa aktsia- ja võlakirjaturule voolanud tohutult välisinvestorite raha. Seda tänu oodatust parematele majandusandmetele ja poliitiliste riskide vähenemisele. Need on aidanud ka euro kursil tõusta, teatas Deutsche Bank.
„Lühemas perspektiivis annab see märku, et rahavool on teistele turujõududele vastu pidanud ja eurot pidevalt toetanud,“ ütles Saravelos. „Keskpikas perspektiivis tähendab korrelatsiooni puudumine tavaliselt madala volatiilsuse perioodi. Investorid peaksid olema ettevaatlikud hiljutise tugevuse ülekandmisel tulevikku.“
Tänavuse aasta esimene kvartal oli Euroopas börsile tulemise (IPOde) poolest üle veerandi võrra parem möödunud aasta esimesest kvartalist. Ettevõtted said IPOdega 4,5 miljardit eurot kapitali (aasta varem 3,5 mld eurot). Toimus 53 IPOt (aasta varem 50).
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.