Hansson: supp on üha rammusam

Kui mullu ennustas Eesti Pank inflatsiooni kiirenemist, siis tänaseks ongi see kasvanud 4%ni. “Kuigi majandusel on hakanud paremini minema, siis töövõtjate palgakasv ei ole nii suur olnud kui eelmisel aastal. Kui mullu oli see 7%, siis sel aastal on see umbes 3% olnud. See mõjutab erinevate sektorite käekäiku,” sõnas Hansson. Palgasurve Eesti Panga presidendi sõnul siiski kestab ja isegi süveneb. “Vähema tootlikkusega ettevõtted tunnetavad seda survet järjest rohkem."

Ekspordihinnad kasvavad

Maailmamajanduse näitajad on hetkel Hanssoni sõnul head. Oluliselt on kasvama hakanud ekspordimahud ja -hinnad. Ka ettevõtjad on selles osas optimistlikult meelestatud. “Maailma majanduse eksport kasvab hetkel ca 5% aastas, mis viimaste aastatega võrreldes on positiivne,” ütles ta.

“Kui tuleme valitsussektori juurde, siis see kasv on olnud üsna dramaatiline. 50% sellest tuleb ehitussektorist. Valitsussektor koosneb kolmest osast - üks on keskvalitsus, teine kohalik valitsus ja kolmas eurorahad. Kõik kolm on hakanud järsku samas suunas liikuma." Hanssoni sõnul on oluline aga valitsuse tasakaalustav ja toetav roll fiskaalpoliitikas. Praegu on näha just ehitussektoris ülekuumenemise märke. Riik võiks oma sekkumisega seda leevendada, arvas Hansson.

Pikemalt saad lugeda Äripäevast.

Ardo Hanssoni prognoos 

Milline tuleb 2018. aasta?

- 2017. aastal läheb Eesti majandusel prognoositust paremini tänu loodetust kiiremale kasvule välisturgudel ning valitsemissektori kulutustele – mõju kandub ka järgmisesse aastasse

- Majanduskasv on kiirenenud peaaegu kõigis sektorites ja tekkinud on tugev kasvutsükkel, mis ei vaja täiendavat riigipoolset ergutamist

- Praeguseks umbes 6%ni küündiva majanduskasvu jätkumist ei maksa oodata

- Selle aasta esimeses pooles suurenenud investeeringud annavad lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkuse kasvul põhinevaga

- Tööjõupuudus on suuresti loomulik pakkumispoolne piirang, mis sunnib ettevõtteid töötajate pärast konkureerima ning investeerima nii põhivarasse kui ka inimestesse

- Kuigi hõive tervikuna lähiaastatel oluliselt ei muutu, sõltub töötajate hulk ettevõtte tasandil tootlikkuse kasvu tehtud investeeringutest ja sellest tulenevast palgatasemest

- Kui praeguseks sagenenud töökohavahetuste tulemusena liigutakse pigem väiksemat lisandväärtust loovatest ettevõtetest/tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, kaasneb sellega majanduse kasv ja areng

- Kui töökohavahetused on sagenenud seetõttu, et ettevõtted loodavad palgarallis konkurente ajutiselt edestada, on tagajärjeks tööturu ülekuumenemine