11. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peamiselt maailmaturu hindade arengu tõttu kallinesid toiduained septembris 7% ja energia 6%. Naftabarreli hind tõusis septembri lõpuks 57 dollarini, sest naftanõudlus on mõnevõrra suurenenud, kuid pakkumise kasvu piirab OPECi liikmesriikide kokkulepe. Eurodes arvestades on nafta hinna aastakasv olnud siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest samal ajal on euro kurss dollarisse tugevnenud.

Ligikaudu ühe protsendipunkti kogu tarbijakorvi hinnakasvust on tänavu põhjustanud aktsiisitõusud. Kõrgemad maksumäärad hoiavad toiduainete ja energiakaupade inflatsiooni kiirena ka järgmisel aastal, kuid toorme hindade mõju peaks hakkama järk-järgult leevenema ja inflatsioon aeglustuma.

Ka sisemajanduslikud tegurid on sel aastal hinnakasvu soodustanud. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon ehk alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest, oli septembris 1,3%. Ühest küljest on Eesti palgakasv püsinud kiire ja see on suurendanud tootmiskulusid. Teisest küljest on jõudsalt kasvanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste sissetulekud ja suurem nõudlus laseb müügihindu kergitada. Nii tootmismahu kasv kui ka hinnataseme tõus on võimaldanud ettevõtetel pärast mitut aastat taas kasumeid suurendada.

Euroala inflatsioon püsis septembris 1,5%, mis on Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärgist madalam. Hinnakasvu on tagasi hoidnud see, et euroala suurimates riikides on – erinevalt Eestist – olnud palgakasv ootamatult aeglane ja jäänud teistest majandusaktiivsuse näitajatest maha. Vähenev tööpuudus, mis on nüüd väiksem kui enne majanduskriisi, ja kiirem majanduskasv on siiski euroala hinnakasvu toetanud. Euroala ettevõtete jaoks on aeglane tööjõukulude kasv tasakaalustanud muude tootmissisendite, sealhulgas tooraine kallinemist.