Mainor Ülemiste 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni esimese etapi mitteavalik pakkumine oli edukas ja märgiti 1,3kordselt üle. Ettevõte otsustas esimese etapi mahtu ülemärgitud summa võrra suurendada 2,65 miljonini.

- Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak.
- Foto: Andras Kralla
AS Mainor Ülemiste teatas oktoobris, et kavatseb emiteerida tänavu IV kvartalis ja 2018. aastal kokku kuni 10 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis lunastuvad aastal 2023. Esimese 2 miljoni eurose mitteavaliku pakkumise märkimise tähtaeg oli 6. novembril.
Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak rõõmustas, et nagu kahe aasta tagusel emissioonil, oli ka nüüd suur huvi kõigis kolmes Balti riigis. „Märgitud võlakirjadest 51% jäi Eestisse, 40% läks Leetu ja 9% Lätti ning märkijateks olid nii erainvestorid kui institutsioonid.”
Emissiooni järel esitab Mainor Ülemiste taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Balti börside alternatiivturul First North. Võlakirjaemissiooni teine etapp plaanitakse läbi viia järgmise aasta aprillis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mainor Ülemiste konsolideeritud käive oli 2016. aastal 5,7 miljonit eurot (2015: 5,1 miljonit), muud äritulud 1,8 miljonit eurot (2015: 0,8 miljonit) ning puhaskasum 6,4 miljonit eurot (2015: 5,5 miljonit). 2016. aastal investeeris ettevõte hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 16 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital oli majandusaasta lõpu seisuga 84 miljonit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mainor Ülemiste võlakirjade lisaemissioon märgiti maksimaalses mahus ehk 10 miljoni euro ulatuses täis, teatas ettevõte.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.