Finantssektori esindusorganisatsiooni MTÜ FinanceEstonia asub veebruarist juhtima Finora Capitali asutaja ja juhatuse esimees Andrus Alber. Seni finantsklastrit juhtinud Rauno Klettenberg jätkab FinanceEstonia juhatuses.

- Andrus Alber
- Foto: erakogu
„Eesmärk on muutuvas finantskeskkonnas tagada läbipaistvus ja seista meie liikmete ühiste huvide eest. Jätkan tööd seni valitud suunal, kus FinanceEstonia on sillaks ettevõtjate ja riigi, aga ka rahvusvaheliste partnerite vahel,“ kinnitas uueks FinanceEstonia juhatuse esimeheks valitud Andrus Alber.
Andrus Alberil on rohkem kui 25aastane finantsvaldkonnas töötamise kogemus, seda nii avalikus kui ka erasektoris. Viimased neli aastat on ta juhtinud finantsteenuseid pakkuva ettevõtte Finora Capital tööd. FinanceEstonias on seni tema vedada olnud krediidiandjate töögrupp.
„Juhatuse esimehena on mul soov jätkata finantskeskkonna arendamist, mida Rauno Klettenberg väga aktiivselt vedas. Lähiaastate fookus on seatud finantsteenuste turul konkurentsi ja innovatsiooni kasvatamisele ning kapitaliturgude arendamisele. Mööda ei saa vaadata ka arengutest finantstehnoloogia sektoris ehk kõigest, mis on seotud krüptovara ja plokiahela teemadega,“ lisas Alber.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokku koondab FinanceEstonia 81 liiget. Klastri töö keskendub Eesti finantssektori arendamisele viie fookusvaldkonna tegevuse kaudu: kapitaliturud, finantstehnoloogia, rahvusvaheline privaatpangandus, krediidiandjad ja -vahendajad ning ühisrahastus.
Seotud lood
Pankade ja fintech-ettevõtete terav vastandumine näib olevat minevik. Teatud valdkondades konkureeritakse edasi, kuid järjest rohkem luuakse uut väärtust koostöös, leiavad mitmed Fintech Forum 2017 konverentsil osalenud eksperdid.
Blockchain'ist ehk plokiahelast on viimasel ajal päris palju räägitud. Mis see siis ikkagi on ja milleks seda vaja läheb? Vastuseid teab plokiahelaspetsialist ja 2,4miljonise europrojekti SmartLog juht Mika Lammi.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.