Euroopa liigub ühtse finantsteenuste turu suunas

Fookuses andmete turvalisus

Just andmed ja nende turvalisus on kaks märksõna, mis finantstehnoloogia sektoris täna enim kõneainet pakuvad. Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip rõhutas, et just küberturvalisusest saab fintech-sektori peamine väljakutse. „Kui meil ei õnnestu turvariske kõrvaldada, siis tuleb meil need igal juhul miinimumini viia,” rääkis Ansip. Selle saavutamiseks tuleks valdkonna analüütikute hinnangul leppida kokku, kui avatult saavad fintech'id tulevikus üldse tegutseda.

„Paljud fintech'id suudavad oma eelist ära kasutada tänu sellele, et on leidlikud, paindlikud ja kannavad endaga väiksemat regulatsioonide koormat. Seda seetõttu, et neile ei rakendu samaväärsed nõuded, mis pankadele,” viitab Klettenberg konverentsi olulisele arutelukohale. Samas on tema sõnul naiivne loota, et see nii ka jätkub. Olukorras, kus fintech-sektor muutub nii klientide kui ka finantsjärelevalve jaoks suuremaks, võivad seal hakata kontsentreeruma ka suuremad riskid.

„Ühest küljest peavad seadused ja regulatsioonid uute ja innovaatiliste ärimudelitega küll sammu pidama, kuid teisalt ei tohi nende arengut ka ülemäära pidurdada,” lisab Klettenberg. Pankade ega ka ülejäänud finantssektori huvides ei ole, et inimesed finantsteenuste vastu usalduse kaotaksid. Selle eest peavad seisma fintech'id ise, seisavad aga ka järelevalve ja regulaatorid.

Eesti võimalus muutust luua

Üksmeel valitseb täna nägemuses, et ühtse digituru eesmärk peab olema pakkuda Euroopa Liidu siseselt võimalust tarbida digiteenuseid mugavalt, kiirelt ja geopiiranguteta. Viimaseks positiivseks sammuks selles suunas võib pidada mobiilikõnede rändlustasude ühtlustamist Euroopas. Samas ollakse ühel meelel ka selles, et finantsteenuste turg on keeruline ja siin ei tasu oodata liiga kiireid muutusi.

Viimastest arengutest hoolimata on Euroopa Liidu turg endiselt veel fragmenteerunud. „Võimalikud ühetaolised turuülesed reeglid ja regulatsioonid kiirendaks kogu Euroopa finantssektori arengut. Võtame näiteks isikutuvastamise – soovid Prantsusmaal pangas arvet avada, siis sinu krediidiajalugu Eestis ei mängi täna erilist rolli. Miks peaks igas riigis sellega nullist alustama,” toob Klettenberg näite sellest, mis lähiajal muutuda võiks.

FinanceEstonia fintech'ide töögrupi juhi Kaido Saare sõnul on tehnoloogia vastavate teenuste pakkumiseks juba olemas, niisamuti ka valmisolek piiriüleseks teenusepakkumiseks. „Takistuseks on just piiriüleste andmete puudumine või oskamatus neid interpreteerida. Eesti seda kitsaskohta üksi lahendada ei saa, küll aga saame oma eesistuja rolli ära kasutada ja algatada tegevusi, mis suunaks meid lähemale ühtsele finantsteenuste digiturule,” kinnitas Saar.

„Meil Eestis on kogemus, et innovaatilist teenust on pigem lihtne pakkuda ning inimesed on valmis uusi teenuseid ka katsetama. Terves Euroopas ei ole see aga nii, mis tähendab, et innovatsioon ei jää ainult regulatsioonide taha, vaid ka tarbija valmisoleku taha neid lahendusi kasutama hakata,” lisas Klettenberg. Siin näevad eksperdid ka Eesti head võimalust jagada oma turvalise innovatsiooni kogemust suurematele riikidele edasi.