Autor: Finantsuudised.ee • 15. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Inimesed liiguvad ja äridel pole riigipiire, ka raha peab liikuma reaalajas nendega kaasa. Raha liikumine peab olema kliendi jaoks võimalikult kiire, odav ja mugav – ükskõik, kus ta asub,“ ütles Kuddu.

„Tänu SEPA-maksetele ja üleeuroopalisele finantsteenuste litsentsi süsteemile (passporting) on uutele fintech-ettevõtetel turule sisenemise barjäär madalaks tehtud,“ loetleb ta Euroopa Liidus viimase kümne aasta finantsvaldkonna tehnoloogia arengule enim hoogu andnud otsuseid.

„Selle tulemusena on ka väga kiirelt kasvanud nn „neopankade“ hulk, kes kõik pakuvad oma finantsteenuseid üle Euroopa. Samas enamus nendest ettevõtetest on alustanud Londonis ja seal endale litsentsi taotlenud. Kui tahame ka Eestisse rohkem alustavaid fintech-ettevõtteid meelitada, siis on vaja pingutada, et jõuda järele Inglismaa regulaatorite uuendusmeelsusele,“ selgitas Kuddu.

Võrreldes USAga, kus peab pangateenuste litsentsi eraldi omandama igas osariigis, või Austraaliaga, kus pangad saavad endiselt paljud reeglid ise dikteerida, on Euroopa finantsteenuste turg heas mõttes üsna ühtne, vaba ja areneb õiges suunas.

„Arenguruumi on muidugi ka: raha ülekanded peaksid toimuma kiiremini, reaalajas, ning kliendi tuvastamine e-kanalite teel võiks olla standard,“ arvab FinanceEstonia poolt korraldatava rahvusvahelise konverentsi „Fintech Forum 2017“ eel Kaarel Kuddu.