Autor: Finantsuudised.ee • 27. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe Tõnu Mertsina kommentaari.

Kuigi tööjõukulud kasvasid ettevõtete käibest isegi veidi aeglasemalt (9%), on nende kasv viimase seitsme aasta jooksul ületanud keskmiselt käibe kasvu ja nende osakaal on tõusnud käibes vähemalt viimase 17 aasta kõrgeimale tasemele (kui jätta välja 2009. aasta, mil tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti ettevõtetesektori käibelangusele). Samas ettevõtete käibes tööjõukulude osakaalu tõus möödunud aastal pidurdus.

Kõrgele tõusnud tööjõukulud on alandanud ettevõtete kasumlikkust (kasumi osakaalu käibes). Vaatamata ettevõtete kogukasumi kasvule möödunud aastal vähenes nende kasumlikkus juba kolmandat aastat järjest ning see langes vähemalt viimase 17 aasta madalaimale tasemele (kui välja arvata 2009. majanduslanguse aasta).

Kui vaadata majandust tervikuna, siis oli möödunud aastal Eestis tööjõukulude suhe SKPsse Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas, samas kui lisandväärtuses tegevuse ülejääk, mida võiks pidada ka ettevõtete kasumlikkuse kaudseks näitajaks, oli ELi liikmesriikide võrdluses madalaimate hulgas.

Tööjõu tootlikkus on suurenenud

Ettevõtete tugev käibe kasv aitas möödunud aastal kaasa tööjõu tunnitootlikkuse tõusule. Kui 2015–2016 tööjõu tunnitootlikkus vähenes, siis möödunud aastal kasvas see jooksevhindades 6%, mis oli eelnenud kolme aasta parim tulemus.

Tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe küll vähenes, kuid see tähendab vaid ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime languse aeglustumist. Kuna oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb ettevõtetel vajadus mitte ainult investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, vaid parandada ka töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid.

Investeeringud kasvasid pärast pausi

Suurenenud nõudlus ja koos sellega vaba kapitali vähenemine, hindade tõus, ettevõtete paranenud kindlustunne ning jätkuvalt soodsad laenuintressid on pannud ettevõtteid rohkem investeerima. Pärast neli aastat järjest (2013–2016) kestnud langust suurenesid ettevõtete investeeringud 15%. Ettevõtete investeeringute struktuuris on viimasel paaril aastal tõusnud järsult transpordivahendite osakaal, samas kui ehitistesse tehtud investeeringute osakaal on langenud. Kõige otsesemalt efektiivsusse panustavate – masinatesse, seadmetesse ja arvutisüsteemidesse tehtud – investeeringute osakaal on viimasel neljal aastal püsinud võrdlemisi stabiilne.

Kuigi investeeringute osakaal ettevõtete käibes möödunud aastal veidi tõusis, on see pikemas vaates langustrendis. Vaatamata sellele oli möödunud aastal Eestis tehtud investeeringute osakaal SKP suhtes ELi liikmesriikide võrdluses kõrgeimate hulgas. Ühest küljest on investeeringute osakaalu languse taga ettevõtete vähenenud kasumlikkus, kuid ka investeerimisvajadus on koos majanduse arenguga tasapisi vähenenud.

Ettevõtete käive kasvab

Sel aastal ootame jätkuvalt tugeva nõudluse püsimist ning hindade mõõdukat kasvu, mis peaks aitama kaasa ettevõtetesektori käibekasvule. Tööjõukulude kasv on kiire, kuid käibekasv leevendab selle negatiivset mõju kasumlikkusele. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada.