4. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olin Eesti Hoiupanga juhatuse liige. Kõik algas sellest, et tahtsin teha Hoiupanga kliendikonverentsi. Üritust, kus panga ärikliendid räägivad oma tegemistest ning pankurid ja teised kuulavad. Tookord 1990ndate keskel oli Hoiupank ikka veel peamiselt tavaliste inimeste pank ja minu meelest oleks niisugune konverents olnud hea turundusüritus.

Panga juhatuses arutasime seda ideed, aga hääletusel me konsensust ei saavutanud. Kuna tookord oli vaja ükskõik mis otsuseks kõikide juhatuse liikmete hääli, siis minu plaan jäigi plaaniks.

Kuid ega ma leppinud. Läksin ja rääkisin sõpradega. Toomas Tamsar oli tookord Kaubandus-Tööstuskoja tegevdirektor, Jaanus Pikani Vabariigi Presidendi kantselei direktor, Tõnis Arro Fontese omanik ja juht. Meestele mõte meeldis. Tookord me ei teinud isegi osaühingut. Frensi juht Tiit Ojaveskilt ostsime korraldusteenuse ja nii positiivne kui ka negatiivne rahavoog käisidki läbi Frensi. Äripäevalt saime üllatavalt kergesti tasuta reklaampinda. Osalejaid tuli natuke üle kahesaja ja sellega saime kergelt plussi.

Juhtimisest tookord eriti Eestis konverentsi formaadis ei räägitud. Meil õnnestus tabada hetke ja välja mõelda formaat, mis inimestele meeldis. Kuid kuulsuse tagas Pärnu Juhtimiskonverentsile Tõnis Arro idee kutsuda peaesinejaks Charles Handy. Ta oli tookord üks paremaid juhtimiskõnelejaid maailmas ja oleks ilmselt ka praegu, kui ta veel esineks.

Järgmisel aastal tõstsime hinda kaks korda ja osalejaid oli üle 300, siis tõstsime veel hinda kaks korda, tõime välja loosungi „KÕIK ON KOHAL“ ja lasksime lahti jutu, et kohad on juba täis ja avasime ootenimekirja. Osalejaid oli juba üle 500 ja kõik tõesti enam Endla Teatri saali ei mahtunud.

Finantskonverentsi erinevus võrreldes teiste Pärnu Konverentsidega

Oli rahuldamata nõudlust ja oli ka raha, millega riskida. Ja nii me jõudsimegi mõtte juurde teha lisaks Juhtimiskonverentsile veel Turunduskonverents ja Finantskonverents. Esimesega osutus asi lihtsaks – turundajad tahavad rääkida ja turunduse valdkond on nii kirju, et värskete teemade leidmine pole kuigi keeruline.

Finantskonverentsiga osutus asi hoopis keerulisemaks. Esiteks külastavad finantsmaailma suurmoed harva. Mingil hetkel tuli Balanced Scorecard, siis Economic Value Added ja siis mingi järgmine asi, kuid vahele jäi aastaid, kus polnud midagi uut. Moekontseptsiooni aseaineks sobivad hästi majanduskriisid, kuid needki kahjuks korduvad vaid iga kümnekonna aasta tagant.

Kolmandaks ei taha ju ükski ettevõte oma raamatuid täielikult avalikkusele avada. Katsu sa keegi panna rääkima oma toodete omahinnast, marginaalidest, palgatasemest jms.

Eks me mõtlesime välja mõned nipid. Näiteks palusime sõltumatutel analüütikutel analüüsida võrdlevalt mõne sektori valitud ettevõtteid ja oma järeldusi laval esitada. Kutsusime samade firmade finantsjuhid sinna juurde kommenteerima, vastu vaidlema ja küsimustele vastama. Või siis otsisime välja finantsjuhid, kes olid mõnda uuemat finantskontseptsiooni oma firmas rakendanud, ning meelitasime nad rääkima plussidest ja miinustest.

Ometi oli mul kogu aeg mure, et erinevalt Juhtimiskonverentsist ja Turunduskonverentsist ei kesta Finantskonverents kaua. Uusi teemasid oli järjest raskem leida. Vähehaaval hakkas aga ilmnema, et Finantskonverents on kõikidest teistest ühes asjas väga erinev. 

Juhtimis- ja Turunduskonverentsidel oli ja on väike hulk andunud fänne, kes on alati kohal. Kõiki teisi tuleb igal aastal värske ja huvitava programmiga meelitada ning kogu aeg on ka väga palju uusi osalejaid.

Finantskonverentsi inimestest tulevad väga paljud aga igal aastal jälle. Muidugi peab olema programm värske ja aktuaalne. Kuid pole vaja sellist tulevärki nagu juhtimise ja turunduse valdkonnas. Võimalik, et see on seotud finantsistide loomuse ja treeninguga – asjade ilu on detailides, hästi timmitud traditsioonilised süsteemid on paremad kui proovimata uued, esinejad võivad minna päris finantstehniliseks, auditoorium suudab kaasas käia jne.

Ning lõpuks, mis veel väga oluline – läbi aegade on Finantskonverentsi juures olnud entusiastlikud tipptasemel finantsspetsialistid, kes on programmi tegemist mitte ainult nõustanud, vaid päris sageli algusest lõpuni ka teinud.

Hea on näha, et Finantskonverents elab.

Aavo Kokk on üks Pärnu Konverentside asutajaid. Ta on olnud muuhulgas Eesti Hoiupanga juhatuse liige, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja, Eesti Ekspressi peatoimetaja ja Eesti Päevalehe väljaandja.

Praegu on Aavo läbirääkija ja juhib Eestis Catella tegemisi. Catella on keskendunud peamiselt suurte kinnisvaratehingute nõustamisele ja finantseerimisele. Selle tegevuse kõrval on Aavo mitmete firmade nõukogu liige, loeb loenguid ja kirjutab raamatuid.

Pärnu Finantskonverents tähistab tänavu oma 20 aasta juubelit.

„Moekontseptsiooni aseaineks sobivad hästi majanduskriisid, kuid needki kahjuks korduvad vaid iga kümnekonna aasta tagant.“

Autor: Aavo Kokk