Ettevõtja tühjad pihud: hea tehing, halb leping

Ehituslepingutes on jällegi sagedaseks küsimuseks, kas tähtaegade ületamine on vabandatav ja kas töö kvaliteet on vastav; lisaks võivad tekkida eelarve ületamise ja siduvuse küsimused.

Mõni piirkond on riskantsem

Riskantsemateks on kindlasti korruptsiooniohuga piirkonnad. Samas mängib teise lepingupoole asukohariik rolli vaid siis, kui lepinguga on kokku lepitud sealse kohtu pädevus vaidlust lahendada või kui on teada, et otsuse täitmine peab varade asukohast tingituna seal aset leidma. Kui on sõlmitud vahekohtukokkulepe, on oluline valida vaidluse lahendamiseks selline koht (seat), mis tagaks sõltumatu kohtu pädevuse otsuse kehtivust hiljem kontrollida ja ka menetluse kestel vajadusel vahele astuda. Viidatud seat'i valik on väga lai ja see ei sõltu poolte asukohast, vahekohtu asukohast ega ka lepingule kohalduvast õigusest. Seega isegi kui Eesti ettevõtja on nõustunud allutama vaidluse väljaspool Eestit asuvale institutsioonile, võib seat'i asukohaks valida ikkagi "Tallinn, Eesti".

Lõppvaates vastutab tehingu ja lepingu eest ettevõtja

Kui lepingu sõlmimisel kasutatakse nõustaja abi, on kohtualluvuse kokkulepe lepingu üks osa, millele jurist või advokaat tähelepanu juhib ja vajadusel sellest tõusetuvatele riskidele viitab. Samas valiku teeb ikkagi ettevõtja ise, seega siseringis langeb vastutus üldjuhul juhi õlule. Kui rääkida juhatuse liikme vastutusest, siis ebaõnnestunud kohtualluvuse kokkuleppest põhjustatud kahju hüvitamisest ettevõtte ees vabaneb juhatuse liige vaid juhul, kui ta tõendab, et oli lepingut sõlmides piisavalt informeeritud ning tegutses piisava hoolsusega, et ettevõtte riske maandada.

Kuidas end vaidlustes kaitsta?

Vali ise enda lepingusse kohtunik ja määra menetlusreeglid.

Seminar rahvusvahelisel turul tegutsevatele ettevõtjatele 24. aprillil. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Autor: Anet Kaasik, Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat