20. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tüüpilised vaidluskohad rahvusvaheliste tehingute lepingutes sõltuvad sellest, millist tüüpi lepinguga on tegemist. Tooksin siinkohal välja kolm kõige enim esinevat lepingutüüpi.

Kaupade ja teenuste lepingutes on klassikalisteks vaidluskohtadeks kauba või teenuse vastavus lepingule ja ettenähtud tähtaegade järgimine. Samas on juriidilises plaanis ka lihtsamakoelisi vaidlusi, kus üks pool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning vahekohtusse pöördutakse teenustasu või siis kokkulepitud kauba maksumuse sissenõudmiseks.

Energia valdkonnas on kõige sagedasemaks vaidluskohaks aga hinnavaidlused. Näiteks kui turg langeb, siis tekib küsimus, kas lepingus kokkulepitud hinda oleks võimalik seaduses ettenähtud nö hädaabi sätetega alla suruda.

Ehituslepingutes on jällegi sagedaseks küsimuseks, kas tähtaegade ületamine on vabandatav ja kas töö kvaliteet on vastav; lisaks võivad tekkida eelarve ületamise ja siduvuse küsimused.

Mõni piirkond on riskantsem

Riskantsemateks on kindlasti korruptsiooniohuga piirkonnad. Samas mängib teise lepingupoole asukohariik rolli vaid siis, kui lepinguga on kokku lepitud sealse kohtu pädevus vaidlust lahendada või kui on teada, et otsuse täitmine peab varade asukohast tingituna seal aset leidma. Kui on sõlmitud vahekohtukokkulepe, on oluline valida vaidluse lahendamiseks selline koht (seat), mis tagaks sõltumatu kohtu pädevuse otsuse kehtivust hiljem kontrollida ja ka menetluse kestel vajadusel vahele astuda. Viidatud seat'i valik on väga lai ja see ei sõltu poolte asukohast, vahekohtu asukohast ega ka lepingule kohalduvast õigusest. Seega isegi kui Eesti ettevõtja on nõustunud allutama vaidluse väljaspool Eestit asuvale institutsioonile, võib seat'i asukohaks valida ikkagi "Tallinn, Eesti".

Lõppvaates vastutab tehingu ja lepingu eest ettevõtja

Kui lepingu sõlmimisel kasutatakse nõustaja abi, on kohtualluvuse kokkulepe lepingu üks osa, millele jurist või advokaat tähelepanu juhib ja vajadusel sellest tõusetuvatele riskidele viitab. Samas valiku teeb ikkagi ettevõtja ise, seega siseringis langeb vastutus üldjuhul juhi õlule. Kui rääkida juhatuse liikme vastutusest, siis ebaõnnestunud kohtualluvuse kokkuleppest põhjustatud kahju hüvitamisest ettevõtte ees vabaneb juhatuse liige vaid juhul, kui ta tõendab, et oli lepingut sõlmides piisavalt informeeritud ning tegutses piisava hoolsusega, et ettevõtte riske maandada.

Vahekohtumenetlus ehk arbitraažimenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise viis. Suur erinevus kohtumenetlusega seisneb selles, et tegemist ei ole seadusest tuleneva õiguse/võimalusega, vaid poolte kokkuleppega. Seega juhul, kui pooled on selles kokku leppinud, lahendab vahekohus nende vahel tõusetunud vaidlused ning saadud lahendil on samaväärne jõud kohtulahendiga. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et tegemist on kommertssuhetes kasutatava vaidluse lahendamise meetodiga. Seetõttu ei saa vahekohtukokkulepet sõlmida näiteks tööandja ja töötaja või teenuse osutaja ja tarbija. Lisaks ei saa vahekohtus lahendada küsimusi, mis on antud riigi ainupädevusse, näiteks pankrot, konkurentsiõiguse rikkumised, maksuõigus jne.

Vahekohtumenetluse eelisteks kohtu ees peetakse menetluse kiirust, otsuse lõplikkust (üheastmelisust), menetluse ja otsuse konfidentsiaalsust, menetluse paindlikkust ja otsuse rahvusvahelist täidetavust.

 

Kuidas end vaidlustes kaitsta?

Vali ise enda lepingusse kohtunik ja määra menetlusreeglid.

Seminar rahvusvahelisel turul tegutsevatele ettevõtjatele 24. aprillil. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Autor: Anet Kaasik, Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat