Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,9%, teatas Statistikaamet.
Kaubad olid 2017. aasta aprilliga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 7,6% ja mittereguleeritavad hinnad 1,6%.
2017. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide 14,2% ja tubakatoodete 8,4% kallinemine, mis andsid kogutõusust ligi 30%. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle neljandiku, millest omakorda üle kahe kolmandiku andsid 3,9% kallinenud liha ja lihatooted, 9,9% kallinenud puuvili ning 4% kallinenud piim, piimatooted ja munad. Eluase andis kogutõusust ligi veerandi. Kodudesse jõudnud elekter oli 6,7% ja üürid 11,5% kallimad kui aasta varem. Bensiin oli 9,6% ja diislikütus 6,7% kallim kui 2017. aasta aprillis. Toidukaupadest on mulluse aprilliga võrreldes enim kallinenud õlu (31%), või (22%) ning külmutatud puuvili ja marjad (20%) ning odavnenud suhkur (19%).
Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja transport. Bensiin kallines kuuga 3,8% ning diislikütus 0,5%. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnalangusest poole andsid 16% odavnenud munad. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas veel kodudesse jõudnud elektri 3,7% odavnemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2018
Vaata Eesti majandusnäitajaid siit. Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.