• OMX Baltic−0,04%297,54
  • OMX Riga−0,08%890,42
  • OMX Tallinn0,05%2 048,01
  • OMX Vilnius−0,01%1 205,48
  • S&P 5000,4%6 388,64
  • DOW 300,47%44 901,92
  • Nasdaq 0,24%21 108,32
  • FTSE 100−0,2%9 120,31
  • Nikkei 225−0,88%41 456,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,26
  • OMX Baltic−0,04%297,54
  • OMX Riga−0,08%890,42
  • OMX Tallinn0,05%2 048,01
  • OMX Vilnius−0,01%1 205,48
  • S&P 5000,4%6 388,64
  • DOW 300,47%44 901,92
  • Nasdaq 0,24%21 108,32
  • FTSE 100−0,2%9 120,31
  • Nikkei 225−0,88%41 456,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,26
  • 24.07.25, 10:38

Vältige musta kasti tüüpi arvutusi! Nõuanded, kuidas tagada, et finantsmudel oleks kasulik tööriist

Finantsmudel on tähtis tööriist ettevõtte finantside juhtimisel ja otsuste tegemisel. Finantsmudeli kõige levinum praktiline väljund on Excelis koostatud prognoos. Laiemas mõttes võib aga seda käsitleda kui mis tahes tööriista, mis põhineb matemaatilisel loogikal ja arvutab äri jaoks vajalikke väljundeid. Kuidas tagada, et finantsmudel oleks hea ja kasulik tööriist, mis annab asjakohaseid tulemusi?
Matjus Mäger on Enefit Greeni finantsanalüüsi ning rahastamisprojektide juht kes on tegelenud finantsanalüüsi ja, -juhtimise ning modelleerimisega üle 13 aasta, töötades nii Eestis kui ka Londonis. Varasemalt on ta töötanud KPMG finantsmodelleerimise meeskonnas ning modelleerinud mitmesuguseid ärisid ja tehinguid varahalduses ja investeerimispanganduses.
  • Matjus Mäger on Enefit Greeni finantsanalüüsi ning rahastamisprojektide juht kes on tegelenud finantsanalüüsi ja, -juhtimise ning modelleerimisega üle 13 aasta, töötades nii Eestis kui ka Londonis. Varasemalt on ta töötanud KPMG finantsmodelleerimise meeskonnas ning modelleerinud mitmesuguseid ärisid ja tehinguid varahalduses ja investeerimispanganduses.
Finantsmudelit kasutatakse selleks, et aidata ettevõttel teha finantsiliselt läbimõeldud ja kaalutletud otsuseid. Selle rakendused võivad olla järgmised:
  • Kasumiaruande ja teiste põhiaruannete prognoosimine: võimaldab hinnata, milliseks võib äri kujuneda tulevikus.
  • Rahavoogude ja likviidsuse prognoos: aitab analüüsida, kui palju raha vajab või genereerib ettevõte tulevikus, samuti hinnata, kas olemasolevatest omavahenditest piisab suuremate projektide elluviimiseks või on vaja kaasata täiendavat laenu või omakapitali.
  • Laenukovenantide prognoos: võimaldab nii laenuandjal kui ka laenuvõtjal hinnata, kuidas uued laenukohustused või ärilised otsused võivad mõjutada ettevõtte võimet jääda laenulepingus seatud kovenantide piiridesse.
  • Investeerimis- või strateegiliste otsuste analüüs: Näiteks äriomandamine või -müük, uue toote turule toomine või tegevuse laiendamine. Finantsmudel aitab hinnata, kas planeeritav otsus on majanduslikult otstarbekas. Samuti annab see võimaluse hinnata alternatiive, sh seda, mis juhtub, kui otsus üldse tegemata jätta.
Tüüpiliselt hõlmab finantsmudel kolmeastmelist protsessi: sisendid > arvutused > väljundid. See kattub tihti eelarvestamise ja üldise prognoosimisega ning võibki sageli olla nende koostamise peamine töövahend.

Milline on kasulik finantsmudel?

Hea finantsmudel on selline, mille loogika on arusaadav ning väljundid kasutajatele asjakohased. Vältida tuleks nn musta kasti tüüpi arvutusi, kus arvutusmasinasse lähevad sisendid sisse ja väljundid tulevad välja, kuid vahepealne arvutusprotsess jääb kasutajale ebaselgeks. Finantsmudel on siiski lihtsustatud matemaatiline esitusviis keerulisest ja dünaamilisest ärist, seetõttu peab selle loogika olema eelnevalt kokku lepitud ja osapooltele arusaadav.
Arvutusvalemid, mille läbi väljundeid luuakse, peaksid olema võimalikult lihtsad ja läbipaistvad. Olen korduvalt kohanud näiteid, kus arvatakse et „Exceli kinnisvaral“ on kõrge hind, ja üritatakse võimalikult palju arvutusi mahutada ühte valemisse või lahtrisse, selle asemel et komponente eraldi arvutada.
Kõige hullemad näited on need, kus ühte lahtrisse on pandud üle kümne ’IF’-valemi.
Kõige hullemad näited on need, kus ühte lahtrisse on pandud üle kümne ’IF’-valemi. Sellist valemit on väga raske kiiresti n-ö läbi närida, et mõista, mida täpsemalt see arvutus üritab näidata ning kus võib võimalik viga olla. Hea finantsmudel on selline, mille loogikast saab aru igaüks, kes tunneb Excelit vähemalt keskmisel tasemel. Arvutuste mõte ja ülesehitus peaksid olema kohe mõistetavad ka siis, kui autor ise parasjagu kõrval ei viibi.
Heaks rusikareegliks (ingl rule of thumb ) võib pidada järgmist: kui valem on pikem, kui suudad arvutiekraanil oma pöidlaga katta, siis see on liiga pikk ja keeruline. Keerulise valemi väljamõtlemise eest lisapunkte ei saa, boonuspunkte saab hoopis selguse ja lihtsuse eest!
Sisendid peaksid olema selgelt eristatud nii arvutustest kui ka väljunditest.
Teine oluline osa finantsmudelist on sisendid. Need peavad olema selged ja eelnevalt kokku lepitud, et oleks kõigile arusaadav, mis alustel on arvutused tehtud. Hea tava on lisada sisendite juurde märkmed ja kommentaarid selle kohta, mis allikast nad pärinevad.

Seotud lood

Uudised
  • 01.08.24, 07:45
Kuidas finantsanalüüs ja andmete visualiseerimine aitavad juhtimisotsuseid tugevdada?
Tänapäeva ärimaailmas ei piisa enam olemasolevatest teadmistest, uute oskuste omandamine ja pidev areng on muutunud vältimatuks. Uued tööriistad ja strateegiad pakuvad rohkem kui lihtsalt efektiivsuse tõstmist—need avavad ukse uutele ärivõimalustele. Mitmekülgsed teadmised ja oskused, finantsanalüüsist ja andmehaldusest kuni muutuste juhtimiseni, on olulised, et vastata kaasaegse äritegevuse väljakutsetele. Selles artiklis tutvustame kriitilisi oskusi ja teadmisi, mis aitavad sul saavutada oma ärilisi eesmärke ja ületada konkurentsi.
Saated
  • 10.01.24, 16:00
Finantsanalüüs juhtidele: kolm numbrit, mida pead teadma une pealt
2024. aasta algus toob kaasa uued võimalused ja väljakutsed. Finantsmaailmas kehtib reegel: ettevõtte tervis peitub numbrites.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.07.25, 22:01
Usaldusväärne raamatupidamisteenus on ettevõtte jaoks kui tugev vundament
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele