Euroopa Keskpank jättis oma tänasel nõukogu istungil intressimäära oodatult muutmata, ehk hoiustamise püsivõimaluse intress on jätkuvalt 2%.

- Bignanki peaökonomist Raul Eamets.
- Foto: Bigbank
See on juba teine järjestikune nõukogu kokkusaamine, kus intress otsustati samaks jätta. See tähendab, et euribor jääb lähikuudeks sellele tasemel, kus ta on täna, natuke üle 2%. Mis intressidest edasi saab? Kõik sõltub euroala keskmisest inflatsioonist. Augustis oli euroala inflatsioon 2,1%. Selleks aastaks prognoosib Euroopa Keskpank euroalale 2% hinnatõusu, mis tähendab, et inflatsioon tervikuna on kooskõlas keskpanga seatud sihttasemega.
Intresside edasise langetuse osas analüütikud üksmeeles ei ole. Osa analüütikuid on veendunud, et sügise jooksul tuleb veel üks intresside langetus, mis viiks hoiustamise püsivõimaluse 1,75%, mis omakorda tähendab, et euribor stabiliseerub aasta lõpuks kuskil 1,8% ümbrusesse. Teine osa analüütikuid arvab, et intressilangetusi selle aastal enam ei tule ning ECB langetab intresse ühe korra veel kevadel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis laenulepingutes laialt kasutatavad euribori baasintressid on languses olnud alates 2023. aasta sügisest. Rahaturud ootavad, et tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressimäärad langevad lähikuudel veelgi, aga aastases perspektiivis ennustatakse nende uuesti kasvule pöördumist. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele?
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.