Mida teha, kui Eesti turg on jäänud väikeseks?

Lisaks sihtturu analüüsimisele tasuks ettevõtetel pöörata heade tehingupakkumiste kõrval olulist tähelepanu ka äripartnerite taustauuringule. „Sageli on Eesti ettevõte kindel enda tootes või teenuses, millega soovib müüki välismaal kasvatama hakata, kuid hävib hoopis mitte tootega seotud puuduste, vaid äripartneritega seotud ootamatuste – näiteks makseraskuste ja tasumata arvete – tõttu,” toob Rukholm välja.

Rukholmi sõnul tasuks ettevõtetel olla teadlik erinevatest riskidest ja nende maandamise võimalustest juba enne äri ja müügi laiendamist. „Kõige lihtsam viis on maandada makseriske krediidikindlustustega, sest kui mitmete teiste finantslahenduste puhul peab äripartner ka enda poolt ühtteist tegema – näiteks pangas akreditiivi avama –, siis kindlustusest ei pruugi ta üldse teadagi,” kirjeldab Rukholm.

Rukholmi sõnul on alates eelmisest aastast sarnaselt suurettevõtetega võimalik ka Eesti väikestel ja alustavatel ettevõtetel enne välisturule või uude sihtriiki sisenemist oma äri riskide maandamine lihtsasti läbi arvutada ja seejärel soovi korral tehinguid kasvõi ühekaupa kindlustada. „Seda saab teha tasuta ekspordikindlustus.ee kodulehel, kus on tarvis sisestada sobivad näitajad ekspordiriski kalkulaatorisse,” kirjeldab ta.

Müügi kasvatamisega ja äri laiendamisega seotud riskide kindlaks tegemisel ei tasuks Rukholmi sõnul kaotada valvsust ka pikaajaliste partnerite puhul, kes võivad laienemisel olulist rolli mängida. „Eesti ettevõtted on üldjuhul hoolsad ja ettevaatlikud uute koostööpartnerite puhul, kuid ootamatusi tekitavad meie ettevõtetele sageli just pikaajalised koostööpartnerid. See tekib paratamatust asjaolust, et nende partnerite suhtes on jõutud mugavustsooni, kus umbusk kaob ja vajadus pideva kontrolli järele polekski nagu enam vajalik. Tegelikkus aga näitab, et olulisi tehinguid tasuks kaitsta ja kindlustada ka pikki aastaid usaldusväärselt tegutsenud partner-ettevõtete puhul,” rõhutab Rukholm.

Samas saab vahel müügi kasvatamisel takistuseks hoopis liigne ettevaatlikuks. „Sageli jäävad Eesti ettevõtted välismaisest konkurentsist välja seetõttu, et ei julge pakkuda 60-, 90-, või 120-päevaseid maksetähtaegu, mis mujal riikides on täiesti tavapärased,” rääkis Rukholm.

Rukholm julgustab kõiki ettevõtjaid finantsküsimuste lahendamiseks pädevat koostööpartnerit otsima, sest esimeste ja väiksemate tehingute kindlustamise paarisaja euro suurune kindlustuskulu võib määrata paljude ettevõtete jaoks ettevõtte edasise saatuse. „Täna on võimalik valida Eestis mitmete lahenduste, sealhulgas riigi poolt välja töötatud lahenduste vahel, mis aitavad ekspordile hoo sisse puhuda, turvaliselt kasvada ja vajadusel ka võimalike probleemidega tegeleda.”