SEB tõstis majandusprognoosi

Eestis toimunud tulumaksureformi mõju on jäänud oodatust väiksemaks ja tulemata on jäänud loodetud kasv jaemüügis. Lisaks hoiab jaemüügi tõusu tagasi piirikaubandus, märgitakse ülevaates. Piirikaubanduses osalevad aga peamiselt Lõuna-Eesti piirkonna inimesed ja muidu väiksema sissetulekuga inimesed, kel oli tegelikult maksureformist kõige rohkem võita.

Kokkuvõttes on vähendatud eratarbimise kasvu prognoosi tänavu 3,8 protsendile, kuid tuleval aastal kasvab see 4,4 protsendile. Samuti mõjutab eratarbimist kõrge inflatsioon, mille taga võib näha kombinatsiooni aktsiisikaupade, nafta ja toiduainete maailmaturu hindade tõusust. Tänavu on inflatsioon eeldatavasti 3,5%, tulevatel aastatel jääb 2 protsendi piirimaile.

Tööpuudus oli Eestis 5,1 protsenti ning tööjõupuudus näib olevat suurim ettevõtteid tagasi hoidev element, kuid pank märgib, et kõige akuutsem on see madala efektiivsusega sektorites, mis tähendab, et puudu on odavast tööjõust, mitte kvalifitseeritud töötajatest. Ühte- või teistpidi peavad ettevõtted oma ärimudeli üle vaatama, sest tööjõu pakkumises suuri lisandumisi tulla ei saa, seda juba madala sündimuse tõttu alates 1990ndate teisest poolest.

Riigikogu valimiste eel prognoosib pank, et põhitähelepanu koondub maksuküsimustele ning valimislubaduste elluviimine nõuab tõenäoliselt mõningast eelarve puudujääki.

Olukord Eesti peamistel sihtturgudel püsib lähiaastail hea, kuid möödunuga võrreldes kasvutempo aeglustub. Suurimate ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandus kasvab 2019. ja 2020. aastal keskmiselt 2,3protsendises tempos, mis on riikide jõukuse taset arvesse võttes hea tulemus, kuid tublisti alla praeguse 3protsendise taseme. Siinsel majandusel on võita asjaolust, et mõlema riigi ekspordi kasv püsib tugev, soodustades sealsete eksportööride väärtusahelasse kaasatud Eesti ettevõtteid. Teisalt on Eesti viimaste aastate ekspordi kasvu soosinud Rootsi elamuehitus, mis nüüd on selgelt aeglustumas.