Eesti tehnoloogiaettevõte Veriff tugevdab meeskonda palgates äriarendusjuhiks Enn Metsari, kes töötas viimased kolm aastat Uber Baltikumi tegevjuhina. Metsar oli Uberi äritegevuse käivitaja Eestis ja Leedus.

- Enn Metsar
- Foto: Andras Kralla
Eesti, Läti ja Leedu olid esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kus võeti vastu kaasaegne transpordiseadus, mis reguleerib sõidujagamisvaldkonda. Baltimaade eeskujul võeti juriidilise raamistiku kaasajastamine ette ka Soomes, Horvaatias ja Portugalis.
Aeg: 17. oktoober. Tutvu kavaga
siin. Veriffis saab Metsari vastutusvaldkonnaks äriarenduse juhtimine. „Liitun Veriffiga eelkõige seepärast, et nad tegelevad väga olulise probleemiga – usalduse loomisega digikanalites ning nad teevad Eestist globaalset äri. Eestis oleme näinud, et mobiilne identiteet avab palju võimalusi. Teenused liiguvad internetti, mis teeb nad omakorda kiiremaks ja odavamaks. Samas ei peaks digiteenused piirduma vaid riigipoolsete teenustega. Paljud uued teenused ei saa turule tulla, sest pakkuja ja tarbija vahel pole piisavalt usalduslikku suhet. Küsimus on selles, kas see takistus on ületamatu või ületatav. Ma arvan, et koostöös Veriffiga on see ületatav. Hindan Veriffi professionaalset meeskonda ja mul on väga hea koostöökogemus Kaarliga. Nimelt kasutasime Uberis Veriffi teenust uute juhtide ja sõidukite nõuetele vastavuse kontrolliks Eestis,” rääkis ta.
Veriffi asutaja ja tegevjuhi Kaarel Kotkase sõnul on Metsar väärtuslik täiendus Veriffi kasvavasse meeskonda. „Ennul on kogemus nii finantstööstuses kui ka jagamismajanduse valdkonnas, lisaks kirg muuta tipptehnoloogia kättesaadavaks. Veriffi kliendid tegutsevad suuresti just nendes sektorites. Ennu tugevusteks on strateegiline juhtimine ja globaalne mõtlemine – väärtustame neid kogemusi ja teadmisi kõrgelt,” rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varem on Metsar töötanud strateegilise konsultandina globaalses ärinõustamisettevõttes Bain & Company, Smartcapi investeeringute haldurina ja Swedbanki Ida-Euroopa aktsiafondide juhina.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.