Viiendik palgatöötajaist tahaks hakata ettevõtjaks

„Alustava ja tõsisele kasvule suunatud ettevõtja peamiseks vabaduseks on võimalus töötada ka unetundide arvelt. Paljud näevad äris võimalust ühendada oma hobi ning töö, suurem majanduslik iseseisvus täiendava või ka hea sissetuleku näol mängib ajendina isegi mõnevõrra väiksemat rolli,“ ütles ta.

Unistused ja soovid ei pruugi Mändla kinnitusel sugugi tähendada, et inimesel on tegelikkuses ka riskijulgust ja reaalset valmidust oma äri rajamiseks.

„Nagu selgus meie uuringust, kavatseb kümnest oma ettevõtte loomist plaanivast palgatöötajast seitse küll alustada äri, aga jätkata samal ajal ka palgatööga. Selline pealtnäha riskivaba lähenemine ei pruugi olla päriselus kuigi realistlik ja nii võibki juhtuda, et ettevõtlusega alustamisel saab muude takistuste kõrval paljudele suurimaks piduriks just piisava riskivalmiduse puudumine ja hirm ebaõnnestumise ees," ütles Mändla

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav: nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35–49aastaseid ja suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi. Tervelt 70 protsenti küsitletud ettevõtjatest on mehed ja veerand mitte-eestlased. Ettevõtjatest pooltel on keskharidus ja ligi 40 protsendil kõrgharidus.

Paraku on oma ettevõttest loobunute hulgas võrreldes jätkajatega oluliselt suurem osa muust rahvusest elanikel, naistel, vanematel ja madala sissetulekuga eestimaalastel.

Mändla kinnitusel näitab uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada. Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised.

Viiendik kinnitab, et tunneb hirmu liigsuure riski, ebaõnnestumise ja selle ees, et ettevõtlusega tegelemine ei paku piisavat finantsilist kindlustunnet.

Finantsseire 2018 on esinduslik uuring, mis kaardistab Eesti elanike ja leibkondade finantskäitumist ning suhtumist erinevatesse finantsteemadesse. Uuringu üldkogumi moodustasid 18–74aastased Eesti elanikud, kokku küsitleti tänavu mais 1650 Eesti elanikku.