Uudised Finantsuudised.ee

Viiendik palgatöötajaist tahaks hakata ettevõtjaks

Viiendik palgatöötajaist tahaks hakata ettevõtjaks.
Viiendik palgatöötajaist tahaks hakata ettevõtjaks.Foto: shutterstock.com

Viiendik seni ärist eemale jäänud Eesti elanikest soovib hakata lähima viie aasta jooksul ettevõtjaks, lootes nii suuremat paindlikkust oma tööelu korraldamisel, aga ka eneseteostusele ja sõltumatusele tööandjast, kinnitab Kantar Emori finantsseirearuanne.

16 protsenti loodab asutada oma firma ja kuus protsenti hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, seejuures plaanib enamik tegeleda oma äriga põhitöö kõrvalt.

14 protsenti Eesti elanikest on aga juba praegu ettevõtjad, kes on asutanud oma firma. Samas leidub neid, kes on kunagi oma firma loonud, koguni 24 protsenti – see tähendab, et väga suur osa ehk tervelt kümnendik on oma ärist mingil põhjusel loobunud.

Kantar Emori eksperdi Tauno Mändla sõnul unistavad paljud vastanud ettevõtja rolliga kaasnevast eneseteostusest ja suuremast vabadusest ning sõltumatusest, mis võib olla tegelikkuses ka näiv.

„Alustava ja tõsisele kasvule suunatud ettevõtja peamiseks vabaduseks on võimalus töötada ka unetundide arvelt. Paljud näevad äris võimalust ühendada oma hobi ning töö, suurem majanduslik iseseisvus täiendava või ka hea sissetuleku näol mängib ajendina isegi mõnevõrra väiksemat rolli,“ ütles ta.

Unistused ja soovid ei pruugi Mändla kinnitusel sugugi tähendada, et inimesel on tegelikkuses ka riskijulgust ja reaalset valmidust oma äri rajamiseks.

„Nagu selgus meie uuringust, kavatseb kümnest oma ettevõtte loomist plaanivast palgatöötajast seitse küll alustada äri, aga jätkata samal ajal ka palgatööga. Selline pealtnäha riskivaba lähenemine ei pruugi olla päriselus kuigi realistlik ja nii võibki juhtuda, et ettevõtlusega alustamisel saab muude takistuste kõrval paljudele suurimaks piduriks just piisava riskivalmiduse puudumine ja hirm ebaõnnestumise ees," ütles Mändla

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav: nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35–49aastaseid ja suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi. Tervelt 70 protsenti küsitletud ettevõtjatest on mehed ja veerand mitte-eestlased. Ettevõtjatest pooltel on keskharidus ja ligi 40 protsendil kõrgharidus.

Paraku on oma ettevõttest loobunute hulgas võrreldes jätkajatega oluliselt suurem osa muust rahvusest elanikel, naistel, vanematel ja madala sissetulekuga eestimaalastel.

Ülejäänud 80 protsendile ettevõtlusel nii palju pakkuda ei ole

Mändla kinnitusel näitab uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada. Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised.

Viiendik kinnitab, et tunneb hirmu liigsuure riski, ebaõnnestumise ja selle ees, et ettevõtlusega tegelemine ei paku piisavat finantsilist kindlustunnet.

Põhilised motivaatorid ettevõtlusega tegelema hakkamiseks

 

Finantsseire 2018 on esinduslik uuring, mis kaardistab Eesti elanike ja leibkondade finantskäitumist ning suhtumist erinevatesse finantsteemadesse. Uuringu üldkogumi moodustasid 18–74aastased Eesti elanikud, kokku küsitleti tänavu mais 1650 Eesti elanikku.

Märksõnad
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. September 2018, 10:38

Finantsuudised.ee toetajad: