Autor: Finantsuudised.ee • 3. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Võrdluseks võib tuua, et vastav näitaja oli majanduskriisi aegadel üle 30% ning buumi ajal 20% juures. Seega on siin mõttekoht, kas meid on tabanud stagnatsioon, kus keegi üleliigseid riske võtta ei taha?“ kommenteerib kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaalu vähenemist Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots.

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal I poolaastal (2008-2018)

Uuringust selgub, et kõige kõrgema riskitasemega valdkonnad on majutus ja toitlustus (20,9%) ning ehitus (15,6%). Ühtlasi on nimetatud sektorites kõige suurem osakaal maksehäiretega ettevõttetel, kus maksehäireid esines igal 18. ettevõttel. Absoluutarvult kõrgeim maksehäirete summa oli ehituses: 6,1 miljonit eurot.

Kolme viimase aasta I poolaasta võrdluses on kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal 2018. aasta I poolel madalaim. I poolaasta näitajad on läbi aegade olnud mõnevõrra madalamad II poolaastast. Üks põhjustest on tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded, mis vähendab krediidireitingut. Oktoobri alguse seisuga on üle 16 000 ettevõttel tähtajaks majandusaasta aruanne esitamata.

Võlgadega ettevõtete osas on Anne-Ly Otsa sõnul viimaste aastate trend olnud stabiilne, kuigi koondvõlg ootuspäraselt kasvab, esineb arvuliselt järjest vähem võlgadega ettevõtteid. Võlgasid esines 6,8% aktiivsetest ettevõtetest ning võlglaste summaarsed võlad moodustasid 0,1% kogu valimi1 käibest. Võlgadega ettevõtteid oli kokku 5708 – aktiivsetest ettevõtetest oli võlgu iga 15. ettevõte.

Võlglaste mediaankeskmine võlg oli 2695 eurot ning maksehäirete ja maksuvõlgade koondsumma ulatus 2018. aasta I poolel 64,3 miljoni euroni.

Maksehäirete TOP3 tegevusalade lõikes

2018. aasta I poolaastal oli maksehäiretega ettevõtete osakaal kõrgeim majutuses ja toitlustuses ning ehitussektoris, kus maksehäireid esines igal 18. ettevõttel. Järgnes veondus ja laondus.

Absoluutarvult kõrgeim maksehäirete summa oli ehituses: 6,1 miljonit eurot.

Kõige madalam maksehäirete tase oli info ja side tegevusalal.

Maksuvõlgade TOP3 tegevusalade lõikes

Maksuvõlgadega ettevõtete seas sai esikoha majutus ja toitlustus ehitussektori ees, kus maksuvõlg oli igal 10. ettevõttel. Taas järgnes kolmandana veondus ja laondus.

Summaarsete maksuvõlgade edetabelit juhtis tööstus 11,2 miljoni euroga.

Maksuvõlgasid tekkis proportsionaalselt kõige vähem finants-ja kindlustustegevuses.

Maksehäired ja maksuvõlad maakondades

2018. aasta I poolaastal oli maksehäiretega ettevõtete osakaal kõrgeim Ida-Virumaal, kus maksehäire esines igal 22. ettevõttel. Võrreldes aasta varasema perioodiga, on see näitaja paranenud (2017 I poolaasta: iga 19. ettevõte).

Kõige madalam maksehäirete osakaal oli Läänemaal, kus maksehäire tekkis vaid igal 86. ettevõttel.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli ka kõrgeim Ida-Virumaal, kus maksuvõlg oli igal 14. ettevõttel. Aasta varasema perioodi näitaja oli iga 15. ettevõte).

Maksuvõlgasid tekkis proportsionaalselt kõige vähem aga Hiiumaal, kus oli võlgu igal 28. ettevõte.

Maksehäired ja maksuvõlad suurusgrupis

2018. aasta I poolaastal oli maksehäiretega ettevõtete osakaal kõrgeim 10-49 töötajaga väikeettevõtetes, kus maksehäireid esines igal 21. ettevõttel.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli kõrgeim samuti väikeettevõtetes, kus võlgu oli igal 8. ettevõte.

Kõige madalam maksehäirete tase oli suurettevõtetel (250 ja enam töötajat).

Maksuvõlgasid esines harvem samuti suurettevõtete hulgas.

Ettevõtete maksekäitumine on Eestis üldiselt väga hea ja maksehäireid ning maksuvõlgu esineb suhteliselt vähe. Viimaste aastate trend on olnud stabiilne, kuigi koondvõlg ootuspäraselt kasvab.

Valimi suurus 2018. aasta I poolaastal oli 84 329 ettevõtet.