Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
GDPRi-trahve ei saa veel ühelegi Eesti ettevõttele määrata
GDPRi trahve ei saa täna veel ühelegi Eesti ettevõttele rakendada, sest Riigikogu ei ole rakendusakte vastu võtnud
„Eesti siseriiklik GDPR-i rakendusakt ehk uus isikuandmete kaitse seadus ehk uus IKS, ei ole Riigikogul vastu võetud ja GGDPRi trahve ei saa täna veel mitte ühelegi Eesti ettevõttele rakendada,“ ütles advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat Merlin Liis Kaubanduse aastakongressil 2018.
Euroopas on tema sõnul määratud GDPR-i alusel 0 trahvi, aga kaks asja on menetluses.
Liis rääkis veel Facebooki ja Cambridge Analytica skandaali tulemusest, kus määrati nn GDPR-i eelne maksimumtrahv 500 000 Inglise naela, aga GDPR-i maksimumtrahv oleks olnud 4% ülemaailmsest käibest ehk siis 1,6 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liisi esitletud Deloitte'i uuringust selgus, et:
3-9% inimestest, sõltuvalt vanusegrupist, loeb privaatsustingimusi;
57% arvates on neil pärast GDPR-i parem ülevaade enda andmetest;
21% arvab, et nende andmeid kasutatakse osaliselt õigusvastaselt;
90% arvab, et teadmine andmete õigusvastasest kasutamisest mõjutab brändi usaldusväärsust;
(!) 50% arvab, et teadmine andmete õigusvastasest kasutamisest mõjutaks oluliselt ostueelistust ja eelistust brändi valimisel à kooskõla GDPR-iga aitab tekitada usaldust ettevõtte ja brändi suhtes.
Andmekaitseinspektsiooni, millel puudub täna juht, sest valitud uus juht ei läbinud julgeolekukontrolli, kodulehel on kirjas:
Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR)
14. aprillil 2016 kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse, millega asendatakse senine andmekaitsedirektiiv. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos siseriiklike rakendusaktidega hakkab see asendama ka Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus jõustus 24. mail 2016 ja seda hakati kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega, alates 25. maist 2018.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.