Majandusaasta aruande auditi raames tuleb hinnata ka finantsjuhtimise IT kontrolle. Oma loomult on tegemist aga igapäevase kontrollivajadusega – kuidas olla kindel, et finantsjuhtimises on IT poole korraldus selline, mis ei sea ohtu finantsjuhtimise õigsust, sh on rakendatud meetmed pettuste maandamiseks?
Kuidas olla kindel, et teie ettevõttes ei tehtaks vigu, mille kohta uudistest pidevalt lugeda saame? Et teie ettevõttes ei saaks raamatupidaja viia ellu pettust, muutes raamatupidamissüsteemis andmeid, või müügijuht ei saaks manipuleerida müügiandmetega, et oma tulemuspalka saada. Või laojuhataja ei saaks muuta varude andmeid, et vargust varjata. Või kuidas te üldse teate, kas teie raamatupidamise andmed on varundatud ja millised võimalused on IT inimesel teie tarkvaras? Ja kus on tegelikult personaliarvestuses teie töötajate isikuandmed, kui te kasutate veebipõhist tarkvara?
Nendele küsimustele vastuse saamiseks saate liituda veebiseminariga, mille jooksul räägimegi, milliseid IT kontrolle tuleb rakendada, et maandada finantsarvestustarkvaras manipuleerimise riske. Kas piisab õiguste maatriksist või tuleks teha ka midagi enamat? Kuidas ja mida saab finantsjuht IT lahenduste osas kontrollida, et tagada riskide maandamine ehk milliseid küsimusi tuleks küsida oma IT inimeselt? Räägime ka, kuidas on tagatud isikuandmete turvalisus isikuandmete direktiivi osas finantsjuhtimises kasutatavates süsteemides.
Veebiseminari viib läbi atesteeritud siseaudiitor Siiri Antsmäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.