29. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema uuringus osalejate (209 raamatupidajat) seas oli kõige rohkem selliseid ettevõtteid, mille raamatupidamine on osaliselt paberivaba. Täielikult paberivaba oli raamatupidamine vaid 10% vastanutest.

Uuringu tulemusena selgus, et kõige suuremate takistustena paberivabale süsteemile näevad raamatupidajad igapäevaste tööharjumuste muutmise vajadust ja töötajate tööprotsesside ümberkorraldamist.

Järgmiseks uuris Kohava demograafiliste faktorite mõju. Tuli välja suundumus, et mida noorem on raamatupidaja, seda enam tajub ta paberivaba raamatupidamise eeliseid ettevõtte jaoks. Sarnane tendents esines ka töökogemuse puhul – mida vähem aastaid on inimene erialasel tööl töötanud, seda rohkem eeliseid tajutakse.

Samuti oli näha selgeid suundumusi ka erinevate ettevõttetüüpide puhul. Enim paberivaba raamatupidamise eeliseid tajusid üle 250 töötajaga ettevõtete ning avaliku sektori ettevõtete raamatupidajad. Samuti nägid selle süsteemi eeliseid ettevõtte jaoks pigem raamatupidamisteenuseid osutavate ettevõtete töötajad, võrreldes muu valdkonna ettevõtetega.

Vastustest tuli ka välja tendents, et paberivaba raamatupidamist rakendanud ettevõtete raamatupidajad tunnetavad ettevõtte jaoks olulisi eeliseid, aga mitterakendanute puhul on selline eeliste tunnetamine palju väiksem.

Karina Kohava magistritöö saab alla laadida siit.