Autor: Alyona Stadnik • 8. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehisintellekt säästab ettevõtja raha

Tänu tehisintellektile on ettevõtjal võimalik säästa aega, raha ja närve, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis E&Y tehingute nõustamise konsultant Marial Aim.
Tehisintellekt võimaldab ettevõtjal tegutseda kuluefektiivsemalt.
Foto: shutterstock.com

Järgneb intervjuu Marial Aimiga.

Mis asi on tehisintellekt ja kuidas seda peaks üldse mõistma?

Tehisintellekt on sisuliselt arvuti võime jäljendada inimaju loomulikku tegevust. Tegelikult on definitsioone sama palju nagu inimesi ja igalt poolt kuuleb erinevalt, mis see on. Sisuliselt üritab arvuti algoritm aru saada eri näidete põhjal, millised on olnud ajaloolised andmed, mis on olnud nende tulemused, ning siis ennustada see tulevikuandmete peale.

Milline on tehisintellekti kasu ettevõtte äritegevusele?

Kuluefektiivsus, tehisintellekt lihtsalt on palju kiirem ja efektiivsem kui inimene. Tihtipeale on ka veamäär madalam ehk sisuliselt tehisintellekt suudab kiiremini ja rohkem andmeid läbi töödelda. Kui ma ütleksin, et minge lugege tunni ajaga ära miljon dokumenti, siis see ei ole võimalik, aga tehisintellekt lihtsalt oskab seda teha ja on selles väga hea. Seetõttu on see koht, kus ettevõtted saaksid oma raha tegelikult kokku hoida, see on isegi säästmisviis.

Intervjuud Marial Aimiga saab kuulata alates 34.04.

Millistes valdkondades juba praegu tehisintellekti enim kasutatakse, just Eestis?

Kui ma korra vaatan Eestist väljapoole, siis tervishoid. Tehisintellekt oskab piltide ja sümptomite baasil ennustada, mis on inimesel viga. Aga see kahjuks ei ole väga suur teema Eestis.

Eestis on tehisintellekt kõige levinum turunduses ja reklaamis, st kuidas tehakse inimestele suunatud pakkumisi näiteks Facebookis või üldse internetiturunduses. Võib-olla kingad, mida praegu kannate, on ostetud tehisintellekti mõjul.

Praeguseks on hakanud välja kujunema innovaatorid eri sektorites, nagu näiteks Taxify on taksoturul või TransferWise on valuutavahetuse turul. Mõllemad teevad sektori ümber, aga tegemist ei ole tehnoloogiaettevõttega. Nad teevad oma asja oma sektoris.

Kas seega Eestis nii TransferWise kui ka Taxify kasutavad tehisintellekti?

Jah, nii palju kui ma olen nendega rääkinud ja tegelikult sisuliselt kõik start-up-ettevõtted kasutavad tehisintellekti.

Teie olete praegu tööl finantsteenuse ettevõttes. Kuidas on seal olukord tehisintellektiga – kas ka finantsteenuse ettevõtted saavad praegu sellest kasu?

Tegelikult finantssektor on ka üks kõige suurema potentsiaaliga valdkond, sest seal on reaalajas palju elektroonilisi andmeid ja üldiselt sellega seonduvalt ka päris suur palgakulu. Seetõttu kasutegureid on väga palju ja teoorias ikka kasutatakse finantssektoris tehisintellekti väga palju.

Ma olen ise uurinud finantssektori tulemuslikkust oma magistritöös. Uurisin, kui palju finantssektor kasutab tehisintellekti, ning selgus, et seitse ettevõtet kümnest kasutasid, mis on päris suur number. Aga see tulemus ei tähenda, et tegemist on suure kasutamisega, pigem on lihtsalt mingid komponendid üle võetud ning selle suunas liigutakse.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077