Eestis on mitu sotsiaalsetele ettevõtetele pakutavat finantseerimisallikat, need varieeruvad ühekordsetest toetustest pikemaajaliste võimalusteni projektitoetuste näol.

- Rohkem kui poolte vastanute puhul oli finantseerimisallikas projektitoetus. Kõige vähem on kasutatud laenu nii kommertspankadelt kui ka pere või sõprade käest.
- Foto: shutterstock.com
„Kuna Eestis on sotsiaalsel ettevõttel kaks võimalikku tegutsemise vormi – äriühing või mittetulundusühendus –, siis tuleb vastavalt sellele ka valida, millise toetust pakkuva organisatsiooni poole pöörduda,” kirjutab Liis Saarmann Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Finantseerimise võimalused sotsiaalses ettevõtluses Eesti näitel”.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?