EfTEN Real Estate Fund 4 ostis Leedus Panevežyses RYO kaubanduskeskuse, mis on EfTENi ajaloo suuruselt teine investeering, teatas ettevõte.

- EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles, et äsja ostetud kaubanduskeskus hakkab esimesest päevast tekitama rahavoogu.
- Foto: Raul Mee
RYO kaubanduskeskuse ostmiseks pidi EfTENi fond välja käima 47 miljonit eurot, mis on väiksem summa vaid 2016. aastal Domina keskuse ostuks kulutatust – siis käis EfTEN välja 74,5 miljonit eurot.
RYO eelmine omanik oli Soome ettevõte Pontos Group ning see on suurim kaubanduskeskus Panevežyses, kus on 89 000 elanikku ning ümbruskonnas elab 150 000 inimest. Ühekorruselises keskuses on 24 300 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda ning parkla 950 autole. Pontos renoveeris keskuse täielikult 2014. aastal. Ryos on praegu 132 rentnikku, neist suuremate seas Rimi, Jysk, H&M ja Avitela.
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles, et pärast Kadrioru Ärikeskuse ostu on RYO oluline lisandus nende portfelli, kuna keskus hakkab esimesest päevast tekitama rahavoogu.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Panevežyses RYO kaubanduskeskus.
- Foto: EfTEN
RYO kaubanduskeskuse ostuks sõlmitud leping jõustus 30. novembril. Tehingut finantseeris Swedbank. Tehing tagab EfTEN Real Estate Fund 4-le pangalaenu arvestamata üle 8protsendilise puhta sisenemistootluse.
EfTEN Capital integreerib kaubanduskeskuse juhtimise EfTENi Läti ja Leedu kaubanduskeskuste juhtimisstruktuuri, mis juba haldab Domina kaubanduskeskust Riias, Saules Miestase keskust Šiauliais ning Jelgavas asuvat RAFi keskust.
Kui RYO kaasa arvata, haldab Dina Bunce juhitav EfTEN Capitali kaubanduskeskuste tiim 100 000ruutmeetrist äripindade portfelli Lätis ja Leedus.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.