Eesti elanikud ei kindlusta piisavalt oma tulevikku

“Pensionipõlve kindlustamise kontekstis on olulisem valmisolek investeerimisriske võtta ja rahaasjade pikaajaline planeerimine ning kindlustunne tulevikus soovitud elustiilini jõudmises, kuid seda ei saa saavutada ilma rahaasjade olevikus teadliku korraldamiseta,” ütles Vallistu.

Majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomika teadlased toovad välja, et inimesed eelistavad lühiajalisi eesmärke pikaajalistele. “Tuleviku heaolu on liialt abstraktne ja hoomamatu, et selle nimel täna raha kulutamata jätta. Kui suudame näha ennast vanana, on ka kergem kujutleda oma vajadusi selles eluetapis. See omakorda muudab tulevikuks rahaasjade planeerimise konkreetsemaks ja selgemini hoomatavaks,” tõi Vallistu näite.

Finantshariduse pakkujad on seni püüdnud aidata inimestel keerukaid valikuid teha, õpetades neile investeerimisteenuste põhitõdesid ja püüdes tõsta teadlikkust arukate valikute tegemise vajalikkusest. “Paraku on sellest vähe. Inimeste pikaajalise rahalise heaolu kindlustamiseks tasub rakendada käitumisökonoomika teadmisi. Tuleb ka arvestada, et inimesed ise hoolimata ohtrast informatsioonist ja headest teadmisest ei pruugi ratsionaalseid valikuid õigel ajal teha,” rõhutas rahalise heaolu analüüsi autor Leonore Riitsalu. Ta soovitas käitumuslikke tegureid senisest enam arvesse võtta ning õppida ka teiste riikide kogemustest.