Eesti elanikud ei kindlusta piisavalt oma tulevikku

Arenguseire Keskuse tellitud analüüsist selgub, et Eesti inimesed kipuvad rahaasjades olema optimistlikud ja enesekindlad ning sissetulekute vähenemise võimalust alahinnatakse. Mehed, noored ja eestlased annavad oma rahalisele heaolule kõrgema hinnangu kui naised, kesk- või vanemaealised ja mitte-eestlased.

Eesti inimeste finantskirjaoskus on riikide võrdluses heal tasemel, aga tegelik finantskäitumine on keskmisest kehvem. Säästmise ja investeerimisega tegelevad vaid vähesed. “Kauge tuleviku nimel raha kasvama panemist tajuvad inimesed nagu oma rahast ilma jäämist. Pigem nähakse ette positiivseid sündmusi nagu palgatõus või ametikõrgendus ning vähem mõeldakse terviseriskidele ja negatiivsetele stsenaariumitele,” kommenteeris rahalise heaolu analüüsi autor Leonore Riitsalu MTÜst Rahatarkus.

Arenguseire Keskuse ekspert ja tuleviku eakate rahalist heaolu analüüsiva uurimisprojekti juht Johanna Vallistu tõi välja, et kui seni on uuringutes kasutatud rahalise heaolu hindamiseks selliseid objektiivseid näitajaid nagu säästmismäär ja jõukus, siis viimased analüüsid näitavad, et vähemalt sama olulised on inimeste väärtushinnangud ja eelistused.

“Pensionipõlve kindlustamise kontekstis on olulisem valmisolek investeerimisriske võtta ja rahaasjade pikaajaline planeerimine ning kindlustunne tulevikus soovitud elustiilini jõudmises, kuid seda ei saa saavutada ilma rahaasjade olevikus teadliku korraldamiseta,” ütles Vallistu.

Majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomika teadlased toovad välja, et inimesed eelistavad lühiajalisi eesmärke pikaajalistele. “Tuleviku heaolu on liialt abstraktne ja hoomamatu, et selle nimel täna raha kulutamata jätta. Kui suudame näha ennast vanana, on ka kergem kujutleda oma vajadusi selles eluetapis. See omakorda muudab tulevikuks rahaasjade planeerimise konkreetsemaks ja selgemini hoomatavaks,” tõi Vallistu näite.

Finantshariduse pakkujad on seni püüdnud aidata inimestel keerukaid valikuid teha, õpetades neile investeerimisteenuste põhitõdesid ja püüdes tõsta teadlikkust arukate valikute tegemise vajalikkusest. “Paraku on sellest vähe. Inimeste pikaajalise rahalise heaolu kindlustamiseks tasub rakendada käitumisökonoomika teadmisi. Tuleb ka arvestada, et inimesed ise hoolimata ohtrast informatsioonist ja headest teadmisest ei pruugi ratsionaalseid valikuid õigel ajal teha,” rõhutas rahalise heaolu analüüsi autor Leonore Riitsalu. Ta soovitas käitumuslikke tegureid senisest enam arvesse võtta ning õppida ka teiste riikide kogemustest.