Autor: Bret Metsküla • 11. juuni 2019

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektorina pidi Peterkop lahendama Eesti ühe suurema e-kriisi, kui sajad tuhanded ID-kaardid tuli sulgeda. “Kui ID-kaardikriis tuli, olime valmis. Riik ei kukkunud käpuli,” sõnas Peterkop. Ta tõi ka välja, et ID-kaardi kasutus oli pärast kriisi suurem kui enne seda.

Peterkop sai kriisi ajal ka humoorikaid kirju, näiteks: “Kas olete lahkumisavalduse juba kirjutanud? Kui ei ole, kas siis põhjus on mittetoimiv ID-kaart?”

Avalikus sektoris töötav tippjuht on Peterkopi sõnul tuleviku kujundaja, kelle töö on luua väärtust, vedada innovatsiooni,­ hoida ja kujundada tööõnne, saavutada tulemusi ja kõige selle juures ka ennast pidevalt arendada.

Peterkop rääkis ka, et kui ta riigisekretäri ametisse valiti, sai ta sõbralt SMSi küsimusega, mis toimub, kas sinust saab nüüd peaminister Jüri Ratase sekretär – inimesed sageli ei teagi, kes on riigisekretär. Riigisekretär on apoliitiline ametnik, kes juhib riigikantseleid. Ta osaleb ka valitsuse istungitel, on sõnaõigusega. Ta tagab, et valitsus tegutseb seadusega kooskõlas. Riigikantselei ülesanne on arendada riigi tippjuhte.

Miks olla tippjuht riigisektoris?

Peterkopi sõnul peab riigiametisse pürgiv juht arvestama globaliseerumise, kiire arengu ja demograafiliste trendidega. Miks töötada tippjuhina riigiametis? Kindlasti mitte palga pärast. Küll aga eneseteostuse pärast – sa saad Eesti inimeste elu muuta. Riigi tippjuht on tuleviku kujundaja.

Riigis on palju erinevaid kohti, kus tippjuhid saavad end rakendada. Erinevad riigiasutused nõuavad eri aegadel erinevaid inimesi. Ja üha rohkem tuleb inimestega tegeleda, empaatia on väga tähtis.

“Paljud avaliku sektori tippjuhid on läinud erasektorisse ja ka seal hästi hakkama saanud. Ja erasektoris teeniks tunduvalt rohkem,” ütles ta.

Kas militaartaust on abiks?

Peterkop on olnud näiteks ka kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja. “Palju on aidanud. Minul käib näiteks riskide hindamine alateadlikult väga kiiresti. Samuti on tugev metoodiline lähenemine olukordadele ja planeerimine,” ütles ta.

Mida IT-asutuse juhtimine õpetas? “Kõigepealt e-eesti. Kodus võime rahulolematud olla, aga võrreldes teiste riikide meeletu bürokraatiaga on see väga äge, mida siin tehakse,” ütles Peterkop. “Kui ma RIAsse tööle läksin, oli ID-kaardi kompetents riigist kadunud. Enne oli see siseministeeriumi valitsemisalas, aga eri ametite ühendamisega oli see väga õhukeses jäänud. Võtsin eesmärgiks RIAs uuesti see kompetents luua,” märkis Peterkop.

Tema sõnul on innovatsioon ka see, kui suudame midagi ära teha. Ideid on palju, aga need tuleb ka ellu viia, suruda riigitoimimise raamistikku. “Selles nägin ma endal olulist rolli.­ Selgitada neid ideid poliitika kujundajatele ja ajada välja vajalikud ressursid, et ideed ellu viia,” ütles ta.

“RIA oli sisemiselt lõhki, kui sinna läksin – olid konfliktid ja väga halb töökeskkond. RIA suurim väljakutse oli esiteks sisemine õhkkond korda saada.­ Riigiameti sisemist kultuuri muuta on väga keeruline. See eeldas meeskonna ülesehitamist, rollide paika loksutamist – visiooni elluviimist.” Kui ID-kaardikriis tuli, siis oldi selleks juhi sõnul valmis – riik ei kukkunud käpuli. Suudeti üle elada.

Esmalt peab inimene Peterkopi sõnul tegelema iseendaga. Lihtne on lõpetada iseenda arendamine, aga oluline on endaga tegeleda kogu aeg.

Kes on Taimar Peterkop?

Ta on töötanud riigikantseleis, mitmel ametikohal kaitseministeeriumis, olnud kaitsepoliitika nõunik Eesti saatkonnas Ameerika Ühendriikides, neli aastat riigi infosüsteemide ameti peadirektor, praegu riigisekretär.