- OMX Baltic−0,03%290,97
- OMX Riga−0,21%909,41
- OMX Tallinn0,23%1 890,56
- OMX Vilnius−0,29%1 256,57
- S&P 5000,26%6 840,2
- DOW 300,09%47 562,87
- Nasdaq 0,61%23 724,96
- FTSE 100−0,44%9 717,25
- Nikkei 2252,12%52 411,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,68
- OMX Baltic−0,03%290,97
- OMX Riga−0,21%909,41
- OMX Tallinn0,23%1 890,56
- OMX Vilnius−0,29%1 256,57
- S&P 5000,26%6 840,2
- DOW 300,09%47 562,87
- Nasdaq 0,61%23 724,96
- FTSE 100−0,44%9 717,25
- Nikkei 2252,12%52 411,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MTA: ümbrikupalga probleem on jätkuvalt ulatuslik
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tööjõumaksudest kõrvalehoidmine ehk ümbrikupalga maksmine jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemine on aidanud ümbrikupalga maksmise levikut takistada.
Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring näitab, et ümbrikupalka vastu võtnud töötajate arv langes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 13 protsendilt 6 protsendini, siis MTA enda riskianalüüsi põhjal jäi 2018. aastal ümbrikupalga tekitatud kahjusumma suures plaanis siiski samale tasemele võrreldes 2017. aastaga.
MTA analüüs näitab, et ümbrikupalkade maksmise tõttu laekumata jääv maksusumma on 86,4 miljonit eurot (aasta varem 84,1 miljonit eurot), millest 65,1 miljonit moodustab osaline ümbrikupalk (st osa palgast ametlikult koos maksudega, osa mitte). Suhtena laekunud tööjõumaksudesse moodustas ümbrikupalga kahju 2017. aastal 2,67 protsenti ja 2018. aastal 2,56 protsenti. Osalise ümbrikupalga tasumise risk on ameti hinnangul ligikaudu 16 000 ettevõttel.
„Meie enda üha tõhusam analüüs ümbrikupalga riskiga ettevõtetest aitab ametil jõuda paremini ettevõteteni, kus toimub veel ümbrikupalga maksmine. Suhtleme nendega eeskätt nõustamise vormis ning 36 protsenti ettevõtetest ka oma maksukäitumist kohendavad kolme kuu jooksul pärast meiega kontakti,“ selgitas Reitmann.
Ka ettevõtjate hinnanguid peegeldav Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbiviidud küsitlus oma liikmete seas näitab, et ümbrikupalga maksmise probleemi tajutakse võrreldes poole aasta tagusega samas ulatuses või isegi õrnalt positiivsemana.
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi suundume väikeste sammudega ausa ja läbipaistva ettevõtluse suunas, ka väikesed sammud viivad edasi. „Loodame, et tulevikus mõtleb ettevõtja aina enam oma maksuotsused läbi ning töötaja mõistab enda vastutust ümbrikupalgaga nõustudes. Iga ettevõtja peab arvestama, et 63 protsenti ettevõtetest on valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab oma töötajale ümbrikupalka,“ selgitas Palts.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele