Bigbank ASi uus ning neljas juhatuse liige on Argo Kiltsmann, kes on varem töötanud lisaks Bigbankile ka SEB Pangas. Argo Kiltsmanni juhatuse taseme vastutusala on finantsvaldkonna juhtimine.

- Argo Kiltsmann
- Foto: erakogu
Juhatuses jätkavad juhatuse esimees Martin Länts ning senised liikmed Sven Raba ja Mart Veskimägi.
„Argo Kiltsmanni tuge vajame juhatuses eelkõige meie ambitsioonikate strateegiliste plaanide täitmisel,“ sõnas Länts. „Lisaks kõigele muule, mida Argo Kiltsmann on üheksa Bigbankis töötatud aasta jooksul saavutanud, on ta olnud üks peamisi arhitekte panga uue infotehnoloogiasüsteemi Nest finantsmooduli arendamisel. Mul on hea meel, et panga juhtkond täieneb pikaajalise Bigbanki töötaja ja kogenud finantsjuhi näol.“
„Olen tänulik selle võimaluse ning usalduse eest, sest usun, et minu suurimad tööeluga seotud saavutused ootavad mind alles ees,“ sõnas Argo Kiltsmann. „Mulle on võimaldatud eestimaise suurettevõtte sees märkimisväärselt areneda ning kindlasti võtan uusi väljakutseid tõsiselt. Usun, et saan panustada panga arengusse olulisel määral.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Argo Kiltsmann on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ettevõttemajanduse õppekava bakalaureuseõppe. Argo on juhtinud Bigbankis juhtimisarvestuse osakonda ja 2017. aasta septembrist Bigbanki finantsvaldkonda. 2008–2012 oli ta SEB Panga krediidivaldkonna analüütik.
Seotud lood
Bigbank ASi Eesti üksuse juhina alustas tööd varem Swedbankis, Citadele pangas ja LHVs töötanud Jonna Pechter teatas Bigbank.
FinanceEstonia on seisukohal, et avades ligipääsu inimeste laenuandmetele muutuks krediidiotsuste saamine oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks on võimalik laenuturule tagasi tuua üle 100 000 maksehäiretega inimese, kes praegu traditsiooniliste pankade teenuseid kasutada ei saa.
Rahvusvahelisel „Banking Technology Awards 2017” konkursil kuulutati Bigbanki ja Icefire’i koostöös arendatav uus infosüsteem NEST maailma 10 parima pangandustehnoloogia arendusprojekti hulka kategoorias „Best Tech Overhaul Project“.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?