• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,56%6 637,19
  • DOW 300,41%46 206,36
  • Nasdaq 1,01%22 487,22
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,16
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,56%6 637,19
  • DOW 300,41%46 206,36
  • Nasdaq 1,01%22 487,22
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,16
  • 16.09.19, 12:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad võivad nüüdsest klientide kontoandmeid teiste ettevõtetega jagada

14. septembril jõustus ühtse Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi PSD2 alusel 27. novembril 2017 välja antud määrus (EL) 2018/389, millega täpsustati makseteenuste direktiivis toodud kliendi tugeva autentimise ja turvalise teabevahetuse nõudeid.
Pangad võivad nüüdsest klientide kontoandmeid teiste ettevõtetega jagada
  • Foto: shutterstock.com
Määruse kohaselt peavad pangad klientide nõusolekul jagama nende kontoandmeid vastavat litsentsi omavate ettevõtetega, kes soovivad samadele klientidele maksealgatuse ja kontoteabe teenuseid pakkuda. Pangad tohivad klientide andmetele ligipääsu anda ainult sellistele ettevõtetele, kelle osas on klient oma nõusoleku andnud. Samuti peab neil ettevõttel olema Euroopa Liidus väljastatud vastav tegevusluba.
Kõik makseid töötlevad finantsettevõtted on alates määruse jõustumisest kohustatud tagama tugeva autentimise kõikidele maksetele. Tugev autentimine tähendab seda, kui makseteenuse kasutaja identiteeti kinnitatakse, kasutades selleks kahte või rohkemat elementi. Nendeks võivad olla näiteks salasõna või PIN-kood ehk midagi, mida ainult konkreetne kasutaja teab, aga ka näiteks kiipkaart või PIN-kalkulaator ehk midagi, mida ainult see kasutaja omab. Lisaks on võimalik autentimisel kasutada näiteks sõrmejälge või häältuvastust ehk midagi, mis on omane ainult konkreetsele kasutajale.
„Meile esitatud info kohaselt on kõik Eestis tegutsevad makseteenuste pakkujad, sh pangad enda autentimisviisid uute määrustega kooskõlla viinud,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld, lisades, et Finantsinspektsioon jälgib olukorra kujunemist uute nõuete rakendamisel, olles turuosalistega heas dialoogis. „Samas oleme tänulikud igasuguse info eest, mis viitavad rikkumistele või tõrgetele seoses uute kontoandmete ja tugeva autentimise nõuetega,“ ütles Kurgpõld.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Inimeste raha hoiustamises midagi ei muutu, hoiustamine toimub ka edaspidi pangas, kuid täienevad maksete teostamise viisid. Kontoinfopäringutega muutub tõenäoliselt mugavamaks nende inimeste elu, kellel on konto mitmes pangas, võimaldades koondada info ühte rakendusse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele