• OMX Baltic0,32%293,02
  • OMX Riga−0,12%924,2
  • OMX Tallinn−0,12%1 906,08
  • OMX Vilnius0,31%1 278,57
  • S&P 5000,98%6 602,99
  • DOW 301,08%46 245,41
  • Nasdaq 0,88%22 273,08
  • FTSE 1000,13%9 539,71
  • Nikkei 225−2,4%48 625,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%90,97
  • OMX Baltic0,32%293,02
  • OMX Riga−0,12%924,2
  • OMX Tallinn−0,12%1 906,08
  • OMX Vilnius0,31%1 278,57
  • S&P 5000,98%6 602,99
  • DOW 301,08%46 245,41
  • Nasdaq 0,88%22 273,08
  • FTSE 1000,13%9 539,71
  • Nikkei 225−2,4%48 625,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%90,97
  • 16.09.19, 12:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad võivad nüüdsest klientide kontoandmeid teiste ettevõtetega jagada

14. septembril jõustus ühtse Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi PSD2 alusel 27. novembril 2017 välja antud määrus (EL) 2018/389, millega täpsustati makseteenuste direktiivis toodud kliendi tugeva autentimise ja turvalise teabevahetuse nõudeid.
Pangad võivad nüüdsest klientide kontoandmeid teiste ettevõtetega jagada
  • Foto: shutterstock.com
Määruse kohaselt peavad pangad klientide nõusolekul jagama nende kontoandmeid vastavat litsentsi omavate ettevõtetega, kes soovivad samadele klientidele maksealgatuse ja kontoteabe teenuseid pakkuda. Pangad tohivad klientide andmetele ligipääsu anda ainult sellistele ettevõtetele, kelle osas on klient oma nõusoleku andnud. Samuti peab neil ettevõttel olema Euroopa Liidus väljastatud vastav tegevusluba.
Kõik makseid töötlevad finantsettevõtted on alates määruse jõustumisest kohustatud tagama tugeva autentimise kõikidele maksetele. Tugev autentimine tähendab seda, kui makseteenuse kasutaja identiteeti kinnitatakse, kasutades selleks kahte või rohkemat elementi. Nendeks võivad olla näiteks salasõna või PIN-kood ehk midagi, mida ainult konkreetne kasutaja teab, aga ka näiteks kiipkaart või PIN-kalkulaator ehk midagi, mida ainult see kasutaja omab. Lisaks on võimalik autentimisel kasutada näiteks sõrmejälge või häältuvastust ehk midagi, mis on omane ainult konkreetsele kasutajale.
„Meile esitatud info kohaselt on kõik Eestis tegutsevad makseteenuste pakkujad, sh pangad enda autentimisviisid uute määrustega kooskõlla viinud,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld, lisades, et Finantsinspektsioon jälgib olukorra kujunemist uute nõuete rakendamisel, olles turuosalistega heas dialoogis. „Samas oleme tänulikud igasuguse info eest, mis viitavad rikkumistele või tõrgetele seoses uute kontoandmete ja tugeva autentimise nõuetega,“ ütles Kurgpõld.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Inimeste raha hoiustamises midagi ei muutu, hoiustamine toimub ka edaspidi pangas, kuid täienevad maksete teostamise viisid. Kontoinfopäringutega muutub tõenäoliselt mugavamaks nende inimeste elu, kellel on konto mitmes pangas, võimaldades koondada info ühte rakendusse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.25, 12:29
Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele