1. jaanuaril 2020 jõustub maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus

Direktiiviga kehtestati maksunõustajatele kohustus teatada maksuhaldurile piiriülestest maksuplaneerimise skeemidest, mille kohta hakkavad liikmesriigid automaatselt teavet vahetama. See meede on jätkuks mitmetele varasematele piiriülestele algatustele maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks. Liikmesriigid saavad maksuskeemide alase teabevahetusega maksukeskkonna kujundamiseks vajalikku teavet senisest varem, mis võimaldab maksuhalduritel parandada oma riskianalüüsi kiirust ja õigsust ning selle põhjal teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid oma maksutulude kaitsmise kohta.

Tähelepanu all on ainult sellised skeemid, mis hõlmavad piiriüleseid tehinguid ning mis vastavad skeemide kriteeriumitele. Osade maksuskeemide puhul tuleb lähtuda sellest, kas skeemi rakendamisega võib kaasneda peamise hüvena maksueelis. Sellisteks skeemideks on näiteks: kahjumit tootva ettevõtja ärakasutamine tulude või maksukohustuse vähendamiseks, kahjumite ülekandmine teise riiki; tulu ümberkujundamine varaks, mida maksustatakse madalama määraga või mis on maksuvaba. Lisaks on eraldi tunnuseks piiriülesed maksed seotud isikute vahel, kus makse saajal ei ole üheski jurisdiktsioonis maksuresidentsust või kui on ta maksuresident sellises jurisdiktsioonis, kus äriühingu tulumaks puudub või sellises, kes on kantud Euroopa Liidu koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu. Eraldi alarühma moodustavad teatud tüüpi seotud isikute vahelised tehingud, millele riigid tavapäraselt kohaldavad siirdehinna kindlaksmääramise reegleid.

Lisaks maksuskeemidele hõlmab direktiiv ka skeeme, millega on võimalik kõrvale hoiduda finantskontodealasest teabevahetusest või varjata tegelikke kasusaajaid. Näiteks tehing, millega kujundatakse kas finantskonto või finantsasutus ümber selliseks, mis ei mahu teabevahetuse standardi reeglite alla.