Finantseerimisasutused pakuvad ettevõtetele raharingluse elavdamiseks faktooringut. See on majandustegevuse rahastamise viis, mille korral krediitmüügist tekkinud nõuded ostjate vastu, mille laekumistähtaeg ei ole veel saabunud, müüakse kolmandale tehinguosalisele – finantseerimisasutusele ehk faktoorile.

- TÜ lektor Juta Tikk selgitab faktooringut
- Foto: Meeli Küttim
Ettevõttele laekub faktoorilt nõuete müügist raha, mida ta saab kasutada oma edasises tegevuses. Faktooritakse ainult rahalisi nõudeid. Selliseid nõudeid, mis on rahaliselt hinnatavad, ei saa faktoorida. Faktooring erinebki laenust osaliste arvu poolest. Laenutehingusse on kaasatud kaks osapoolt, riigisisese faktooringu osalisi on kolm: kauba või teenuse müüja, ostja (deebitor ehk faktooringuvõlgnik) ja faktoor. Ekspordifaktooringu korral on osalisi neli. Müüja on eksportiv ettevõte ja ostjad asuvad välismaal. Tehingus on omavahel seotud kauba müüja, ostja, eksportfaktoor ja importfaktoor. Ekspordifaktooringut nimetatakse ka kahe faktooriga süsteemiks.
Seotud lood
SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.