Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.
Maksejõuetuse lahendamine on Eesti ärikeskkonna pikaaegne häbiplekk. Maailmapanga 2019. aasta Doing Businessi raporti kohaselt, mis põhineb 2018. aasta alguse andmetel, saadakse Eestis pankrotimenetluses tagasi keskmiselt 40,7 senti ühe euro kohta, samal ajal kui Soomes 88,3. OECD keskmine on 71,2 senti euro kohta. Kui kokkuvõttes on Eesti Doing Businessi edetabelis 18. kohal, siis maksejõuetuse lahendamise regulatsiooni ja tulemuste poolest alles 54. kohal.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.