Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.
Maksejõuetuse lahendamine on Eesti ärikeskkonna pikaaegne häbiplekk. Maailmapanga 2019. aasta Doing Businessi raporti kohaselt, mis põhineb 2018. aasta alguse andmetel, saadakse Eestis pankrotimenetluses tagasi keskmiselt 40,7 senti ühe euro kohta, samal ajal kui Soomes 88,3. OECD keskmine on 71,2 senti euro kohta. Kui kokkuvõttes on Eesti Doing Businessi edetabelis 18. kohal, siis maksejõuetuse lahendamise regulatsiooni ja tulemuste poolest alles 54. kohal.
Seotud lood
Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?