Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.
Maksejõuetuse lahendamine on Eesti ärikeskkonna pikaaegne häbiplekk. Maailmapanga 2019. aasta Doing Businessi raporti kohaselt, mis põhineb 2018. aasta alguse andmetel, saadakse Eestis pankrotimenetluses tagasi keskmiselt 40,7 senti ühe euro kohta, samal ajal kui Soomes 88,3. OECD keskmine on 71,2 senti euro kohta. Kui kokkuvõttes on Eesti Doing Businessi edetabelis 18. kohal, siis maksejõuetuse lahendamise regulatsiooni ja tulemuste poolest alles 54. kohal.
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.