Veebruari 0,6protsendilise hinnakasvu taga oli peamiselt energiahind, ülejäänud tarbijakorvi kallinemine püsis aeglane, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

- Elekter oli veebruaris kallis.
- Foto: Liis Treimann
Elektri hind kasvas aastaga 27 protsenti ja tõstis inflatsiooni 0,9 protsendipunkti võrra. Elektri börsihind oli veebruaris külma ilma tõttu Eesti viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel.
Kuna süsinikdioksiidi kõrge kvoodihind pärsib elektri tootmist põlevkivist, ostab Eesti elektrit sisse Põhjamaadest. Turud ootavad elektri börsihinna langemist suve alguseks. Kuna energiahindade osakaal on meie tarbijakorvis suurem kui euroala riikides keskmiselt (vastavalt 12% ja 9%), siis elektri- ja naftahinna kõikumine on Eestis palju tuntavam.
Toiduainete hinnad langesid veebruaris aastaga vähe. Ette vaadates tuleb siiski märkida, et toiduainete hinnakasv maailmaturul pole veel ELi siseturule jõudnud ja toiduainete hinnatõus võib alles ees seista.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sisemaine hinnasurve püsib Eestis suhteliselt nõrk, sest palgakasv on aeglustunud ja majandus ei tööta täisvõimsusel. Teenuste hinnakasv kiireneb teisel poolaastal, kuid viiruse kiire levik võib seda mõnevõrra edasi lükata.
Eesti Pank prognoosib 2021. aastaks 1,4protsendilist inflatsiooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.