Valitsuskabinet andis ministeeriumitele suunised ettevõtlustegevusega kaasneva kohaliku kasu õiguslike regulatsioonide loomiseks, mis annavad tulevikus täpsema raamistiku arendustest tulenevate mõjude hüvitamiseks kohalikule kogukonnale nn taluvustasu näol.
„Kohalik kasu tähendab ettevõtte tegevusega kaasneva rahalise kasu jäämist kohalikku piirkonda või ettevõtte lähiala elanikele näiteks kilovatitasu, tuulikumaksu, sotsiaalse taristu tasu või kasvõi mittetulundusühingu toetamise näol,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Kui ettevõtja teenib kasumit tegevusega, millega kaasneb teatav elukeskkonna häirimine või muutmine, siis tundub loomulik sellest midagi kogukonnale tagasi anda.“
Seotud lood
Suurte toote- või teenuse arendamise projektide finantseerimiseks tasub lisaks EASi toetustele uurida ka üle-euroopalisi toetusvõimalusi.
Kui vaadata 2020. aasta tehinguturu lõikes kõige kuumemaid sektoreid, siis joonistub nn koroonaefekt kenasti välja. Üks suurima tehingute arvuga sektoritest on finantssektor, sisaldades enamasti tehnoloogiaettevõtetega seonduvaid tehinguid.
Eesti riigile kuuluv riskikapitali fondivalitseja SmartCap suurendab loodavas Kõrgtehnoloogiliste Ettevõtete Fondis oma ankurinvesteeringut 15 miljoni euroni, millele lisandub erakapital.
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.