Valitsuskabinet andis ministeeriumitele suunised ettevõtlustegevusega kaasneva kohaliku kasu õiguslike regulatsioonide loomiseks, mis annavad tulevikus täpsema raamistiku arendustest tulenevate mõjude hüvitamiseks kohalikule kogukonnale nn taluvustasu näol.
„Kohalik kasu tähendab ettevõtte tegevusega kaasneva rahalise kasu jäämist kohalikku piirkonda või ettevõtte lähiala elanikele näiteks kilovatitasu, tuulikumaksu, sotsiaalse taristu tasu või kasvõi mittetulundusühingu toetamise näol,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Kui ettevõtja teenib kasumit tegevusega, millega kaasneb teatav elukeskkonna häirimine või muutmine, siis tundub loomulik sellest midagi kogukonnale tagasi anda.“
Seotud lood
Suurte toote- või teenuse arendamise projektide finantseerimiseks tasub lisaks EASi toetustele uurida ka üle-euroopalisi toetusvõimalusi.
Kui vaadata 2020. aasta tehinguturu lõikes kõige kuumemaid sektoreid, siis joonistub nn koroonaefekt kenasti välja. Üks suurima tehingute arvuga sektoritest on finantssektor, sisaldades enamasti tehnoloogiaettevõtetega seonduvaid tehinguid.
Eesti riigile kuuluv riskikapitali fondivalitseja SmartCap suurendab loodavas Kõrgtehnoloogiliste Ettevõtete Fondis oma ankurinvesteeringut 15 miljoni euroni, millele lisandub erakapital.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?