Viimase poole aasta jooksul on Eesti kinnisvarasektor kõvasti elavnenud ning nõudluse jätkuvat kasvu toetab pensioniraha vabanemine. Seetõttu on tekkinud inimestel küsimus, kas korterid saavad lähiajal otsa.
Kalaranna elamurajooni ehitus. Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
Foto: Andras Kralla
Luminori Eesti jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tasub tänase olukorra mõistmiseks esmalt vaadata veidi ajas tagasi. Viimased neli aastat on Tallinnas, mis moodustab ca 50% kogu kinnisvaraturust, olnud pakkumine stabiilne – keskmiselt tekib juurde 2500 uut korterit aastas. Keskmine kuine müük on seejuures püsinud 200–250 korteri juures. Möödunud aasta lõpus kasvas aga müük hüppeliselt 400 korteri peale kuus, mis on erakordne. 2020. aasta lõpuga tuli seega Eestis uusi kortereid juurde vähem, kui neid ära müüdi.
Juba homme, 7. aprillil 2021.a kell 11.05 tuleb Äripäeva veebikeskkonnas eetrisse ahjusoe “Finantsuudised fookuses” saade. Saadet on võimalik järelekuulata samal päeval kell 17.05, peale kella 17-seid uudiseid. Samuti kuuleb saadet ka Soundcloudi vahendusel.
Kui lihtne on tänases majandusolukorras saada kodulaenu, kui paljud inimesed on võtnud maksepuhkust ning kas meid ähvardab tõesti kinnisvarabuum? Teemasid lahkasid Äripäeva raadios kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ja Luminor Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane.
Ligi pooled Eesti lastega peredest plaanivad osta uue eluaseme pangalaenu abil. Pea sama paljudel kulub omafinantseeringu kogumiseks kuni kuus aastat, selgus Luminori Balti riikides korraldatud uuringust.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?