Rail Balticu projekt saab ELi toetusskeemist lisaraha
„Rail Baltic aitab elektrifitseeritud raudteena lisaks paremale ühenduvusele panustada Eestil ka kliima parandamisse,“ sõnab majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Rail Baltica ehitamise algust tähistava nurgakivi asetamine Saustinõmmel. Osalesid Jüri Ratas, Eesti Vabariigi peaminister, Henrik Hololei, Euroopa Komisjon, Taavi Aas, Majandus- ja taristuminister ja Riia Sillave Rail Baltic Eesti juht
Foto: Liis Treimann
Rail Balticu projekteerimiseks eraldati Euroopa ühendamise rahastust (CEF) 17 miljonit eurot, et hoogustada transpordisektori rohelisemaks muutmist ning arendada liidusiseseid transpordiühendusi.
30. märtsil toimus Euroopa Liidu transpordiministrite videokonverents, kus arutati kuidas tuua rohkem reisijaid ja kaubavedajaid rööbastele, et vähendada transpordisektori kasvuhoonegaase 90% võrra 2050. aastaks.
Ootame, et sel aastal emiteeritakse jätkusuutlikke võlakirju rohkem kui 1 triljonit USA dollarit, mis on 25% rohkem kui meie kõige optimistlikumates prognoosides aasta alguses, kirjutab SEB Balti korporatiivpanganduse juht Anders Larsson.
„Hinnasurve peaks lühiajaliste pakkumispiirangute ja sisenõudluse taastumise toel tänavu mõnevõrra suurenema, kuid üldiselt jääb see ilmselt tagasihoidlikuks, peegeldades osaliselt mõningast palgasurvet majandussurutise kontekstis ja euro vahetuskursi kallinemist,“ ennustab Euroopa Keskpank.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?