Valitsus otsustas eile eraldada valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 500 000 eurot täiendavateks investeeringuteks riigiportaali eesti.ee vananenud infosüsteemide kiirkorras uuendamiseks ja vajadusel sulgemiseks ning küberintsidentide ennetamiseks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul toob muutunud ohupilt küberruumis ja tehnoloogia kiire areng endaga kaasa üha suuremat vajadust hoida olemasolevate digiteenuste küberturvalisust ajakohasena. „See, mis oli eile infoturbe vaatest turvaline, ei pruugi seda olla enam täna ning vajab uuendamist. Küberruumis laiemalt ja ka Eesti riigi IT-taristus viimasel ajal toimunud sündmused on näidanud, et küberriskid kasvavad ning täiendavad investeeringud turbesse on muutunud hädavajalikuks. Seetõttu tegin ka ettepaneku valitsuse reservist täiendavate investeeringute tegemiseks vananenud infosüsteemide kiirkorras uuendamiseks ja vajadusel sulgemiseks,“ sõnas Sutt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti riik läks eelmisel aastal üle tegevuspõhisele eelarvestamisele, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest.
Iga ettevõte on omanäoline ning nõnda on seda ka ettevõtte vajadused olemaks kaitstud võimalike küberrünnakute eest. Mida tähendab see tänases digitaliseeruvas ühiskonnas finantsjuhile, kui ettevõttepõhiselt tuleb küberturbele üha enam mõelda ning osata ohte adekvaatselt hinnata – sel teemal räägiti pikemalt Pärnu Finantskonverentsil.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt andis Riigikogu majanduskomisjonile ülevaate riigi küberturvalisuse hetkeseisust.
Sageli võib ettevõtte või organisatsiooni juhile tunduda, nagu oleks asutuse küberturvalisusega kõik nii nagu vaja. Paraku tuleb sageli halva üllatusena, et olukorda hinnatakse ekslikult paremaks, kui see tegelikult on.
Turvalisuse mõiste muutub ajas koos tehnoloogia arenguga. Kui minevikus räägiti ettevõtete turvalisuse puhul pigem füüsilise vara kaitsmisest – kaamerad, lukud, valvesüsteemid –, siis täna on enamiku ettevõtete jaoks üheks suurimaks murekohaks digitaalsed ohud ehk küberturvalisus.