Eesti Pangas toimus seminar, kus arutati töörände mõju Eesti majanduse tulevikule. Seminari käigus räägiti värskematest Eesti rändetrendidest ja Norra kogemusest sisserändega. Lisaks toimus kaks vestlusringi ekspertide ja ettevõtjatega ning seminari lõpetas parlamendiparteide esindajate debatt töörände üle.

- Tuleb vaadata, kas välismaalt tulev töötaja asendab kohalikku või täiendab siinsel tööturul olevate inimeste oskusi ja teadmisi, ütles Eesti Panga president Madis Müller.
- Foto: Raul Mee
Eesti on juba kuus aastat riik, kuhu tuleb elama ja töötama igal aastal rohkem inimesi, kui siit lahkub. „Kuna oleme muutunud väljaränderiigist sisseränderiigiks, tekib küsimus, millist majandusarengut me soovime. Teame, et ilma sisserändeta jääb Eestis tööealisi aasta-aastalt vähemaks, aga kas see on vaid probleem või ka võimalus? Kuna tööränne on mitmepalgeline teema, siis soovisime pakkuda platvormi asjalikuks aruteluks ja tuua kokku võimalikult palju erinevaid vaatepunkte,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.