Autorid: Rivo Sarapik, Liivi Kedelauk • 24. märts 2022

Veiko Räim: finantsjuht kannab ettevõtte südametunnistust

Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim rääkis, et talle on ametialast edu toonud energeetikasektori hea tundmine, osalemine ettevõtte strateegia loomisel ja elluviimisel ning tiimitöö.
Veiko Räim

Mõjukaima finantsjuhi konkursi nominent Veiko Räim arutles Äripäeva raadio hommikuprogrammis finantsjuhi edufaktorite ja muutunud rolli üle. Selleks, et finantsjuht omaks mõju ja õnnestuks, tuleb tal panustada ettevõtte strateegia loomisesse, selle elluviimisesse ja arenguvõimaluste leidmisesse. Finantsjuhid on ajalooliselt ettevõtetes südametunnistuse kandjad, meenutades piiranguid ja riske. Oluline on aru saada, kuidas vajadusel piirangud ja riskid uuteks võimalusteks pöörata, rääkis Räim.

Kus me Enefit Greeni juures teie mõju ja töö tulemust näeme?

Me oleme teinud nelja aastaga Enefit Greeni tiimiga päris palju ägedaid asju. Oleme ehitanud ettevõtte erinevates ärivaldkondades suuremaks ja ka geograafiliselt: viinud läbi Eesti aegade suurima ettevõtte omandamise ja ühendamise. Alustasime koduturgudel arendusprojektide väljaehitusega ja viisime eelmisel aastal läbi ka Eesti populaarsema aktsiate avaliku esmapakkumise. Tegus aeg on olnud. Ma arvan, et finantsjuhi tegevuse mõju võibki näha nii ettevõtte siseselt kui väliselt investorite ja rahastajate suunal ning finantssektoris laiemalt.

Kui Te Enefit Greeniga liitusite, siis Äripäev nimetas Teid börsidebüütide eksperdiks.

See krediit oli veidi enneaegne. Enefit Greeni IPO oli minu esimene. Tõsi, 2009. aastal läksin ma Eesti Energiasse IPO-t tegema ja projekti juhtima. Olen varem töötanud ka investeerimispanganduses, seega on mul olnud aktsiate avaliku pakkumisega kokkupuuteid. Enefit Greeni IPO-t sai mitu aastat ette valmistatud. See töö oli pikk ja korralik ja päädis lõpuks eelmisel aastal selle pakkumisega. Mul on väga hea meel, et see õnnestus väga kenasti ja me oleme tiimiga suure töö ära teinud.

Tööd „lava taga“ avalikkus ei näe. Me näeme kümneid tuhandeid investoreid, ettevõtte arengut ja plaane. Kui mitme aasta pikkust ettevalmistust kokku võtta, siis mida saate sealt edaspidiseks kaasa võtta?

Meil oli nende aastate jooksul tegelikult mitu starti. Ettevalmistused tuli vahepeal seisma panna – nii COVID-ist tulenevalt kui teistel põhjustel. Aga mul on hea meel, et ettevõte sai iga järgmise sammuga üha rohkem börsiküpseks. Ma arvan, et börsile minekul on igale ettevõttele ajastus hästi oluline. Meil oli kindlasti õnne. Päris palju tähtesid reastus: taastuvenergia positiivne tulevikuvaade, olukord finantsturgudel ja meie enda ettevõtte seis. Eelmise aasta sügiseks oli meil projektide valmidusaste selline, et saime näidata, kuhu me kasvame ja mida teeme.

Mis teil praegu laual on ja millega tegelete pärast seda, kui börsile tulek on teoks tehtud?

Meie peamine eesmärk on opereerida praeguseid varasid efektiivselt: tuulepargid, koostootmisjaamad ja väiksed päiksepargid. Teiseks ehitame oma koduturgudel Baltikumis, Soomes ja Poolas uusi tuuleparke ja päikseparke. See aitab muuta elektritootmist puhtamaks, aidata kaasa täiendavale elektrifitseerimisele ja süsinikuneutraalsuse saavutamisele. Äriliselt on meile kõige olulisem kasvuplaani elluviimine. Eelmisel aastal IPO käigus ütlesime investoritele, et kuni 2025. aastani kasvatame oma tootmisportfelli üle kahe korra suuremaks. See on meie tiimi peamine väljakutse.

Oleme harjunud avaliku ettevõtte eluga. Esimene aastaaruanne on aktiivsed töös ja sel aastal läheb üha rohkem aega vastutustundlikkuse aruandlusele. Finantspoolelt on kindlasti fookuses kasvuplaani rahastamine ja võlapoolelt riskijuhtimine. Tegus aeg on jätkunud ka peale börsile jõudmist.

Millised on rahastamise poole väljakutsed?

Meil on pikaajalised krediidipartnereid, kellega oleme pikalt koostööd teinud. Eelmise aasta septembris sõlmisime SEB- ja OP-pangaga laenulepinguid mahus 90 miljonit eurot. Selle aasta jaanuaris taasalustasime koostööd vana hea partneriga Põhjamaade Investeerimispanga, kellega tegime 80 miljoni euro suuruse laenulepingu. Laenuturul on pakkumine taastuvenergia investeeringutesse päris vilgas. Ettevõttena me veel nii suured ei ole, et liikuda rahvusvahelises plaanis rohevõlakirjadesse. Regionaalses plaanis mõtleme teha selles vallas üht-teist, et luua investoritele lisavõimalusi. Sellest on täna veel veidi vara rääkida.

Kuidas finantsjuhi amet on muutunud? Mõjukaima finantsjuhi konkursi üks eesmärk on tuua finantsjuhid mõnes mõttes „valguse kätte“.

Sisemiselt on finantsjuht olnud pikalt enamikes ettevõtetes üsna oluline isik. See on võti, kuidas olla tootmisele, arendusele ja teistele üksustele strateegiline partner ning konstruktiivne sparringupartner, et arutada väärtuse kasvatamise võimalusi. Samas on väliselt finantsjuhi roll olla usaldusväärne esindusisik – eriti finantseerijatele, investoritele ja rahastajatele. Ma arvan, et finantsjuhtide roll on üha laienemas. Finantsjuhid võtavad rohkem sõna ettevõtte strateegia teemadel ja ma arvan, et see on hea. Kokkuvõttes kujundavad seda rolli ikkagi inimesed. Mida rohkem on meil häid finantsjuhte, kes üha rohkem ennast välja poole näitavad, seda enam on sellest sektorile ja ametitele kasu.

Konkursi mõjukaim finantsjuht 2022 võitja kuulutab žürii välja 21. aprillil Pärnu Finantskonverentsil.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Marge AasalaidFinantsuudised.ee juhtTel: 52 80 443
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077