Pea kogu maailma haaranud inflatsioonilaine on seadnud keskpankurid ja poliitikud rindejoonel vastaspooltele. Esimesed tahavad alandada inflatsiooni, teised selle mõju rahaga korvata. Milliseks kujuneb lõppmäng, võime oodata veel kaua.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
- Foto: SEB Pank
2022. aasta on majanduses olnud tormiline ja keeranud pea peale viimased 15 aastat valitsenud korra, kus laenamine oli tasuta ja inflatsioon ülimadal. Suurte majanduste, nagu euroala ja USA, inflatsiooninäit on tõusnud erakordselt kõrgele, Euroopas suisa kahekohalise protsentarvuni. Veel väga hiljuti oleks see olnud mõeldamatu. Miks kõik just nii läks analüüsitakse ilmselt veel aastakümneid ja lihtsaid vastuseid majandusteaduses pole. Ent märksõnad on selged – koroonaviirus, rahatrükk, energia. Kus ja kui palju iga tegur panustas, peegeldab veel ka praegune inflatsioon.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.