Suurim osa ehk üle 99 protsendi panganduse keskkonnajalajäljest tekib laenu- ja investeerimistegevusest, mistõttu tuleb äritegevuse jalajälje vähendamiseks sellele enim tähelepanu pöörata, selgus Coop Panga esimesest süsinikujalajälje uuringust.

- Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Aleksei Akulistõi.
- Foto: Andras Kralla
Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuhi Aleksei Akulistõi sõnul on tegemist panga esimese põhjaliku süsinikujalajälje uuringuga, mis tulenes vajadusest hea äritegevuse mõju juhtimise järele. „Pole kahtlust, et finantssektori käes on juhtroll rohepöörde eestvedamisel. Arvutuste tulemused näitavad, et meie tänase äritegevuse suurim mõju keskkonnale tuleneb laenamisest ja investeerimisest, mis on üle 203 tuhande tonni CO₂-ekvivalenti ehk üle 99 protsendi kogu mõjust. Nende tulemuste põhjal saame teha teadlikke otsuseid oma portfelli mõju vähendamiseks, et liikuda püstitatud kliimaeesmärkide suunas teaduspõhiselt,“ ütles Akulistõi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.