Suurim osa ehk üle 99 protsendi panganduse keskkonnajalajäljest tekib laenu- ja investeerimistegevusest, mistõttu tuleb äritegevuse jalajälje vähendamiseks sellele enim tähelepanu pöörata, selgus Coop Panga esimesest süsinikujalajälje uuringust.

- Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Aleksei Akulistõi.
- Foto: Andras Kralla
Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuhi Aleksei Akulistõi sõnul on tegemist panga esimese põhjaliku süsinikujalajälje uuringuga, mis tulenes vajadusest hea äritegevuse mõju juhtimise järele. „Pole kahtlust, et finantssektori käes on juhtroll rohepöörde eestvedamisel. Arvutuste tulemused näitavad, et meie tänase äritegevuse suurim mõju keskkonnale tuleneb laenamisest ja investeerimisest, mis on üle 203 tuhande tonni CO₂-ekvivalenti ehk üle 99 protsendi kogu mõjust. Nende tulemuste põhjal saame teha teadlikke otsuseid oma portfelli mõju vähendamiseks, et liikuda püstitatud kliimaeesmärkide suunas teaduspõhiselt,“ ütles Akulistõi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.