Eesti laenuvõtjad ja majandus tervikuna võidavad intressimäärade langusest suhteliselt rohkem kui enamik teisi euroala riike, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller keskpanga blogis.
Seda põhjustavad mitu tegurit – meie laenulepingutes tüüpiliselt euriboriga seotud intressimäärad, euribori intressimäärade kiirem langus võrreldes keskpanga otsustega ning ka Eesti elanike ja ettevõtete suurem võlakoormus võrreldes näiteks teiste Balti riikidega.
Müller selgitab mõju suurust: „6 kuu euribor on eelmise aasta sügise 4,1%lt langenud juba 2,6% lähedale. See langus jõuab laenuvõtjateni järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas lepingutes intressimäära iga kuue kuu tagant üle vaadatakse. Teame, et näiteks 100 000 eurose kodulaenu jäägiga perekonna jaoks vähendab iga 1%line langus intressimääras sõltuvalt laenu pikkusest igakuist laenumakset umbes 50-60 euro võrra. Teades ka seda, kui palju on Eesti inimesed võtnud kokku kodulaene ja liisinguid ning ettevõtted ärilaene, on võimalik ligikaudselt hinnata, et Eesti laenuvõtjatele jääb järgmisel aastal tänu intressimäärade langusele täiendavalt kätte ligi 300 miljonit eurot.“
See kalkulatsioon lähtub Mülleri sõnul finantsturgude ootustest euribori languse ulatuse kohta ja teadmisest, et intressimäärade muutused jõuavad laenuvõtjateni viitajaga. “Võidetud summa võrra saavad inimesed teha laenumaksete asemel muid kulutusi ning väheneb finantssurve ettevõtetele. Samal ajal tähendab intressimäärade langus väiksemaid tulusid hoiustajatele, aga see rahaline maht on kordades väiksem.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogus otsustati langetada keskpangas hoiustamise intressi 0,25 protsendipunkti, 3 protsendile. Turud on seda oodanud, kuue kuu Euribor on kukkunud juba 2,66% tasemele.
Swedbanki ja ka turgude üldise konsensuse järgi langetab Euroopa Keskpanga nõukogu 12. detsembril hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra, praeguselt 3,25 protsendilt 3 protsendini.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.