Üha enamates suurettevõtetes seotakse juhtkonna tasustamine ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste) eesmärkide saavutamisega. Värske teadusuuring viitab, et sellest lõikavad praegu kasu rohkem ettevõtete juhid kui ühiskond või planeet.
Kõik ettevõttes seatud finantseesmärgid jäid juhtidel täitmata 22 protsendil juhtudest, aga kõik ESG eesmärgid jäid täitamata ainult 2 protsendil juhtudest, kirjutavad õigusteadlased Adam B. Badawi ja Robert P. Bartlett Euroopa Ettevõtete Valitsemise Instituudi (European Corporate Governance Institute, ECGI) toimetiste sarjas avaldatud artiklis „ESG Overperformance? Assessing the Use of ESG Targets in Executive Compensation Plans“. Erandiks oli energia- ja kommunaalsektor, kus ESG-eesmärgid jäid saavutamata märksa rohkematel ettevõtetel kui ülejäänud sektorites.
Uuring hõlmas USA S&P 500 ettevõtteid, vaatluse all oli 2023. aasta aktsionäride üldkoosolekute hooaeg. ESG komponenti sisaldas 315 ettevõtte (63%) juhtkonna tasustamise süsteem. Valdav enamus juhtide ESG-stiimulitest oli osa aastapreemiate programmist, mitte pikaajaliste stiimulite programmist.
Eesmärkide täitmise määra välja selgitamise järel otsisid teadlased vastust küsimusele, kas juhtide erakordne edu ESG eesmärkide täitmisel („ületulemuslikkus“) tuleneb sellest, et ettevõtte ESG-tase muutus päriselt paremaks või on juhtkond valinud endale sellised eesmärgid, mida on lihtne täita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mis paneb ettevõtte tippjuhid tulemuslikult tööle? Hiljuti ajakirjas „Journal of Financial Economics“ avaldatud uuringust selgub, et raha motiveerib juhte, aga muul viisil, kui tavaliselt arvatakse.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.