29. septembril kogunenud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kiitis heaks aruandluse lihtsustamise ja automatiseerimise tegevuskava, mis teoks tegemisel vabastaks ettevõtjatel pea 5 miljoni töötunni. Esimesed ja suuremad lahendused valmivad hiljemalt 2027. aasta alguseks, lubab nõukoda.
Nõukoja arutelu üks põhifookus oli riiklike registrite ja andmebaaside arendamisel selliselt, et ettevõtjad peaksid edaspidi andmeid esitama vaid ühel korral, ainult ühele riigiasutusele ja ainult ühe kanali kaudu. Nõukoda arutas 15 tegevusega aruandluse lihtsustamise kava, millest suurem osa on realistlik ellu viia 2027. aasta jaanuariks.
Ainuüksi arutlusel olnud ühtse aruandluse korraldus Statistikaameti, Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliameti vahel säästaks aastaks 2030 üle 4,2 miljoni ettevõtjate töötunni. Ettepaneku kohaselt kaob vajadus MTA e-teenuste keskkonnas täita tulu- ja käibedeklaratsiooni ning töötamise registri vorme, vaid andmed tulevad otse raamatupidamistarkvarast üle masin-masin liidese infosüsteemidesse.
Andmeid käibe, tulu või töötamise kohta on võimalik koondada automaatselt ning ilma täiendava aruandluseta. Samuti oleme valmis neid andmeid jagama teiste riigiasutustega.
Maksu- ja Tolliameti juht Raigo Uukkivi sõnas, et deklareerimine peab surema varem või hiljem. “Andmeid käibe, tulu või töötamise kohta on võimalik koondada automaatselt ning ilma täiendava aruandluseta. Samuti oleme valmis neid andmeid jagama teiste riigiasutustega, kes seda vajavad,” ütles Uukkivi. Edaspidi lahendamist vajava küsimusena tuleb arutada, kuidas tagada selged ja lihtsad reeglid nende andmete ristkasutamiseks ja ligipääsuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kiitis teisipäevasel kohtumisel heaks idee ühendada Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Nõukoja hinnangul säästaks muudatus valitsusele aastas kuni 4 miljonit eurot.
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda arutas 29. juuli istungil samme liigse bürokraatia ja andmete topeltesitamise vältimiseks finantssektoris, mis vajutavad turu arengule ja majanduskasvule tugevalt pidurit.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.