Selle aasta jooksul ei ole laenajatel tarvidust intressikulude kasvu karta, aga järgmisel aastal võib olukord Citadele panga peaökonomisti Kārlis Purgailise hinnangul muutuda.

- Citadele panga peaökonomist Kārlis Purgailis
Kuigi maailma keskpangad on üldiselt veel intressimäärade langetamise faasis, on mitmetes piirkondades intressimäärade langetamine lõppemas või pausile pandud. Lääneriikidest jätkavad intressimäärade langetamist hetkel veel USA ja hiljuti ka Ühendkuningriigid. Euroopa Keskpanga (EKP) hoiuseintressimäär on seevastu püsinud nüüdseks 6 kuud muutmata 2,00% juures.
EKP tegutseb andmepõhiselt, mis tähendab, et otsuseid langetatakse sõltuvalt majandusandmetest. Finantsturu osalised on välistanud võimaluse, et euroalal sellel aastal veel intressimäärasid langetatakse. Enamgi veel, turuosalised on hakanud hindades arvestama vähemalt ühe 0,25 protsendipunkti suuruse intressimäära tõusuga järgmise kahe aasta jooksul ja vähemalt kahe tõusuga kolme aasta jooksul. See tähendab, et kuigi 2026. aastal jäävad intressimäärad tõenäoliselt samaks, võime juba 2027.-2028. aastal näha intressimäärade kasvu.
Turuosalised on hakanud hindades arvestama vähemalt ühe 0,25 protsendipunkti suuruse intressimäära tõusuga järgmise kahe aasta jooksul ja vähemalt kahe tõusuga kolme aasta jooksul.
Samas tasub meeles pidada, et need otsused sõltuvad oluliselt euroala majanduse edasisest käekäigust. Seda mõjutavad peamiselt inflatsioonidünaamika, eriti baasinflatsioon, teenuste hindade muutumine ja SKP kasv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Bigbanki värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti SKP tänavu 2,3%, tarbijahinnaindeks tõuseb 3,2%, töötuse määraks kujuneb 7,1% ja keskmise brutopalga suuruseks 2230 eurot. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks aasta lõpuks ennustab pank 2,15%.
Peamiselt tulumaksumuudatuste ja valitsemissektori suuremate investeeringute toel kiireneb Eesti tänavune majanduskasv 2,3 protsendini ja kasvab järgmisel aastal 2,6 protsenti, prognoosivad Swedbanki ökonomistid. Ent nad märgivad ka, et riigirahanduse seis halveneb ning lisab majanduskasvu väljavaatele riske.
Võrreldes varasema aastaga on töötleva tööstuse tootjahinnad Eestis detsembris samal tasemel kus nad olid aasta tagasi. Kulud Eestis on aga kasvamas.